Link kopeeritud!

AVO-REIN TEREPING: Masside mässust

 (5)

Ajakirjanik Urmet Kook tsiteeris vene noorukite sõjavastast meeleavaldust kommenteerides (EPL 1.4.) Gustave Le Boni 1895 ilmunud klassikalist teost “Hulkade psühholoogia”. Paljud kaasaegsed uurimused rahvahulkade käitumisest on aga võrreldes Le Boniga teistsugustel seisukohtadel.

Rahvahulgad olid Le Boni arvates ohtlikud, koguni patoloogilised nähtused. Tema arvates tegutseb rahvahulk primitiivsete impulsside ajel, arutult ja ebamõistlikult. Kuid nii 1970-ndatel tehtud jalgpallifännide käitumise kui ka 1984 Suurbritannia kaevurite streigi ajal tehtud uuring näitasid, et inimese individuaalse vastutuse kadumine ja barbaarsesse seisundisse langemine ei ole rahvakogunemistel kaugeltki mitte reegel, vaid pigem erand ja sõltub üsna paljudest teguritest.

Palju rohkem vägivalda

Nottinghami ülikooli psühholoogiaprofessor Phil Banyard kirjeldab traagilisi sündmusi 1989. aastal Hillsborough’ staadionil, kus muljuti surnuks ligi sada jalgpallifänni. Olulise põhjusena nimetab ta asjaolu, et staadionil korda pidanud politseinikud järgisid Le Boni massipsühholoogia seisukohti ega tegutsenud adekvaatselt.

Rahumeelsed demonstratsioonid on küllalt tavalised ja neile pööratakse ajakirjanduses üsna vähe tähelepanu. Kui korravalvurid lähtuksid kõigi rahvakogunemiste ohjamisel Le Boni teooriast, lõpeks palju enam neist vägivallaga. Ometi kujunevad mõned rahvakogunemised vägivallapurseteks. Kuidas rahvahulk “ära pöörab”?

Mitme poliitilise demonstratsiooni “süttimispunktide” uurimine lubab väita, et enne vägivallapurset peab olema pikaajaline korduva ülekohtu tajumise kogemus. Ülekohus võib olla ka kujutletav, kellegi poolt sisendatud. Seda enam, et inimene on alati aldis oma ebaõnnes süüdistama kellegi teise pahatahtlikkust, mitte iseennast.

Vähima jõu taktika

USA saatkonna ees toimunud märulis tekitasid “süttimispunkti” ninamehed, kes olid varem varastamise ja muuga vahele jäänud ja kelle jaoks varasemad vahelejäämised olid politsei selge ülekohus. Pole raske mõista, miks just Ida-Virust pärit vene noorukid võtsid kergesti tuld – on ju neilegi pikka aega sisendatud nii mõne eesti poliitiku kui ka Vene telekanalite vahendusel nende teisejärgulisust Eestis.

Et vältida rahumeelsete rahvakogunemiste muutumist vägivaldseteks, on sotsiaalpsühholoog David Waddington ja ta kolleegid esitanud viis soovitust. Üks neist kõlab: kui osaleb politsei, peab ta kasutama vähima jõu taktikat, et rahvahulk ei näeks politseinikes hädade esilekutsujaid. Seda reeglit täitis pühapäevases märulis politsei eeskujulikult. Ehk isegi liigagi.

Varivalitsus
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare