Link kopeeritud!

Baiba Rubesa avameelne ülestunnistus: Rail Baltica valmimine 2026. aastaks on sattunud suurde ohtu, sest riigid rahuldavad oma kitsaid huve

 (175)
Rail Baltic mängurong
Rail Baltic mängurongFoto: Madis Veltman

On 27. september – möödunud on enam kui kolm aastat ühisettevõtte RB Rail AS asutamisest, mille eesmärgiks on projekteerida, ehitada ja turundada Rail Baltica raudtee. Käesoleva sajandi tähelepanuväärseima taristuprojekti elluviimiseks on kõigis kolmes Balti riigis tehtud palju tööd.

Ometi on riikide usk Rail Baltica pikaajalistesse kasuteguritesse visa tekkima. Senist koostööd Balti riikide vahel on raske pidada ühtsuse musternäiteks. Selle tulemusena on Rail Baltica valmimine 2026. aastaks sattunud suure ohu alla. Sõltumata RB Rail’i uue tegevjuhi rahvusest, ei kao probleemid kuhugi.

Kolme Balti riigi ühisettevõtte juhatuse esimehena on mul olnud võimalus juhtida spetsialistidest koosnevat meeskonda, mis esindab viite Euroopa riiki. Rail Baltica tasuvusanalüüs tõestab, et projekt on majanduslikult õigustatud ja elujõuline. Kõigile Rail Baltica projekti osapooltele on kehtestatud ühised standardid ja põhimõtted: töövõtuskeem, hankepõhimõtted, kuid samuti tegevusjuhend. Tänaseks on Rail Baltica projekt jõudnud projekteerimise faasi, milles lähtutakse kõigis kolmes Balti riigis heaks kiidetud projekteerimisjuhistest.

2017. aastal ratifitseerisid Eesti, Läti ja Leedu parlamendid riikidevahelise kokkuleppe, millega kinnitati pikaajalist pühendumust Rail Baltica projekti arendamisele. Samuti on allkirjastatud kolmas Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) toetusleping, mille väärtuseks on enam kui 800 miljonit eurot. Tegemist on tänaseks suurima summaga, mis Balti riikidele ühe projekti teostamiseks eraldatud. Uuring, mille tulemusena pakutakse välja taristu juhtimise mudel valmib sellel sügisel. Mudeli sobivuse peavad Balti riikide valitsused kinnitama 2019. aasta keskpaigaks. Samuti on lõppfaasis pikaajalise äriplaani ja tegevuskava valmimine. Veelgi enam, viimase kolme aastaga on Rail Baltica kinnitunud Euroopa transpordi arengu kaardile, omades üha olulisemat rolli Balti riikide julgeolekus.

Samal teemal:

Kas oleme rongist juba maha jäänud?

Milleks tunda muret projekti tuleviku pärast, olles saavutanud niivõrd palju? Esiteks pole kolm riiki suutnud jõuda üksmeelele projekti läbiviimise osas ning teiseks loob ühisettevõtte keeruline juhtimisstruktuur ületamatuid takistusi tõhusaks, tulevikku suunatud, kaasaegseks ja läbipaistvaks projektiteostuseks.

Ühisettevõtte rolli Rail Baltica koordinaatorina muudab keeruliseks asjaolu, et projekti toetuse saajatel – aktsionäridel ja projekti elluviivatel asutustel – esineb raskusi koostöö tegemisel ja ühiste eesmärkide poole liikumisel. Nende probleemide tõttu on Rail Baltica liini avamine 2026. aastal tõsiselt ohustatud. Tehniliselt on see ambitsioonikas eesmärk endiselt saavutatav, kuid igasugune viivitus suurendab ebaõnnestumise riske. Veelgi enam tekitab muret probleemide eiramine. Vajalik on edasi liikuda viivitusteta ja otsida lahendusi, mis kiirendavad oluliste otsuste vastuvõtmist.

Kaotatud aeg, kaotatud raha

Viivitused projekti elluviimisel toovad endaga kaasa tänaseks eraldatud Euroopa Ühendamise Rahastu toetuste kasutamata jätmise. Selle tulemusena võib tekkida olukord, kus rahastuse taotlemine järgmisel, 2020. aasta CEF rahastusvoorul, on raskendatud. Ühisettevõtte aktsionärid arvestavad täna võimalusega, et Rail Baltica projektil ei pruugi olla võimalik taotleda 2020. aastaks 0,8-1 miljardit eurot. Seisame silmitsi korvamatu ning tarbetu aja ja raha raiskamisega.

Projekti elluviimine ei nõua üksnes ülevaadet projektist endast, vaid ka selget nägemust selle kasuteguritest, mida mõistavad ja hindavad ühiselt kõik osapooled. Ühised hanked tagavad mastaabisäästu ning ühes sellega väiksemad investeerimiskulud. Samuti keerulise raudtee juhtimissüsteemi koostalitlusvõime ning riiklike lahenduste omavahelise sobivuse. Projekti ühine teostus võimaldab vältida halduslike ja tehniliste funktsioonide kahe- või kolmekordistumist, mis tagab veelgi suurema säästu. Ühisprojekt ei tähenda kohalikele ettevõtetele väiksemaid võimalusi, hoopis vastupidi - see loob võimaluse töötada suurtes globaalsetes konsortsiumides ja ammutada kohaliku turu jaoks täiesti uusi teadmisi.

Korporatiivjuhtimise soomaa

Loe veel

Rail Baltica projekti teostuse üle arutledes mõistsid ühisettevõtte RB Rail AS asutajad Siim Kallas, Valdis Dombrovskis ja teised vajadust luua eraldiseisev ettevõte. Seda eesmärgiga vältida huvide konflikte. Juba tol ajal oli selge, et olemasolevad raudtee-ettevõtted ei soovi endale Rail Baltica näol konkurenti. Paraku erineb reaalsus algsest plaanist ning AB Lietuvos geležinkeliai ja VAS Latvijas dzelzceļš on aktiivselt osalemas projekti teostusprotessides nii aktsionäridena kui ühisettevõtte nõukogus.

Teine väljakutse tuleneb kokkuleppest, millest lähtuvalt on RB Rail aktsionärid ühtlasi projekti elluviijad osalevates liikmesriikides (tegeledes projekti realiseerimisega kohalikul areenil). Seega on neil põhjust tegutseda oma huvidest lähtuvalt. Olen korduvalt sellele vastuolule ja võimalikele tagajärgedele liikmesriikide tähelepanu juhtinud.

Seega takistab ettevõtte nõukogu ühel või teisel viisil RB Rail AS’i arengut ja suutlikkust, viivitades oluliste otsuste vastuvõtmisega, mis puudutavad ettevõtet ja projekti rahvusvahelist arendamist. Samaaegselt on liikmesriigid kannustatud väiklusest ja ei mõista koostalitlusvõime olulisust. Näiliselt ilma põhjapidavate arvutuste ja kokkulepeteta jätkatakse investeerimist RB Rail AS’i aktsionäride ettevõttetesse riiklikul tasandil. Sel viisil kahekordistuvad tegevused ja kolmekordistub maksumus. Kuidas saame rääkida tõhusast ja jätkusuutlikust Euroopa taristu koostalitlusvõimest? Peame võtma arvesse, et Läti seadusandluse järgi, millele allub RB Rail AS, peavad vastutustundlikult käituma nii nõukogu kui ka juhatus.

Rail Baltica projekt nõuab uuel tasemel pühendumist Balti riikide transpordiministeeriumitelt. Sealjuures kõnetab vajaminev pühendumus ühtlasi majandus-, rahandus-, kaitse- ja välisministeeriumi. Projekti õnnestumise eest vastutab seega iga peaminister. Rail Baltica projekt ei ole üksnes transporti puudutav või majanduslik, vaid ka poliitiline. Sellepärast on valitsustele esitatud üleskutse pakkuda projektile tavalisest rohkem tuge ja tagada igas riigis riigiteenistujate meeskond, kellel on asjakohane kutsealane teadlikkus ja võimekus langetada projekti puudutavaid otsuseid. Ka siinkohal on rahvusvahelise projekti igapäevaseks väljakutseks koostöö, et tagada ühtsed lahendused piirkonniti, teenides ühiseid huve.

Ka Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi (Move) juhendamisel ei ole kolm aktsionäride riiki jõudnud viimase kolme aasta jooksul ühisele kokkuleppele Rail Baltica projekti ettevõtte ülesehituses, volitustes, õigustes ja kohustustes, kuludes, pikaajalises rahastuses ja juhtimises, milles ei esineks huvide konflikti. Kolme aasta jooksul on nõukogu olnud tõrges täitma ühisettevõtte volitusi, pidades omavahelisi läbirääkimisi üksnes kitsaste riiklike huvide rahuldamiseks. Juba ainuüksi sellel on märkimisväärne mõju projekti edukaks teostamiseks oma algselt kavandatud suurusjärgus. Hetkel valitsevat olukorda mitte parandades, on projektil oht kaotada positiivne maine nii tarnijate kui ka spetsialistide hulgas.

Raiskamata Baltikumi suurepärast võimalust

Balti kett aitas Balti riikidel ühiselt mureneva Nõukogude Liidu alt vabaneda. Rail Baltica on uus võimalus Balti riikidel üheskoos liituda Euroopa majanduskasvu koridoriga, luues võimaluse toimida tulevikus veelgi kõrgemas liigas. Kahjuks jääb see strateegiline võimalus alla kiusatusele saada juurdepääs rahastusele, et tagada ehitustöö.

Sel aastal avanes Rail Baltica projekti jaoks uus mõõde, olles oluline vahend tagamaks Baltikumi rahvusvahelist kaitsekoostööd ja julgeolekut. Euroopa Liidu uue militaarse mobiilsuse strateegia kontekstis on Balti riikidel võimalus luua taristu, mis ei teeni üksnes majandusliku kasvu eesmärki, vaid ühtlasi edendada turvalisust. Juhul, kui kunagi peaks saabuma kriitiline moment, jõuab abi Balti riikidesse mööda Euroopa raudteerööpaid.

Hoolimata kõigist Rail Baltica projekti väljakutsetest olen veendunud, et Balti riikides on piisavalt Euroopa-meelseid kodanikke, ettevõtjaid ja poliitikuid. Kutsun neid kõiki aktiivselt osalema Rail Baltica projekti arendamises, nõudes tõhusat ja läbipaistvat teostust ning järgides parimaid Euroopa ja rahvusvahelisi tavasid.

Varivalitsus
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare