Beebipille ei pea kartma

 (14)

Beebipille ei pea kartma
Made LaanpereFoto: erakogu

Hüdrobioloog Kai Künnis-Beres väitis laupäevases Eesti Päevalehes („Teadlane: ravimijäägid ohustavad Läänemerd”, EPL 29.10), et hormonaalsetest rasestumisvastastest tabletti-dest pärit naissuguhormoonid jõuavad inimese organismist edasi kanalisatsiooni ning sealt edasi veekogudesse, ohustades elusolendeid.

Kahjuks sisaldab tema jutt väärat ja ebateaduslikku infot nii inimorganismi hormonaalsest talitlusest kui ka rasestumisvastastest pilli-dest. Tõenduspõhine info on eelretsenseeritud ajakirjade kaudu küll kättesaadav igale inimesele, kuid loomulikult ei loe teaduskirjandust igaüks.
Esiteks, kust üldse on alguse saanud info, et pillid reostavad loodust? Pärast Vatikani 2009. aasta seisukohavõttu, et rasestumisvastased pillid mõjuvad laastavalt keskkonnale ja „on vastutavad meeste viljatuse eest”, on see sensatsioonihõnguline seisukoht maailma ajakirjanduses aeg-ajalt ikka ilma teinud.

Teiseks, kas see väide on teaduslikult tõendatud? Östrogeensete komponentide kahjulik toime looduskeskkonnale, eriti veele, on ilmselt märkimisväärne. Östrogeenilaadsed ained mängivad keskkonnareostuses ja selle oletatavas mõjus reproduktiivtervisele ilmselt rolli, kuid nende peamiseks allikaks ei ole sugugi rasestumisvastaste pillide metabolismi produktid. Teadusajakirjas Environmental Science and Technology 2011. aastal ilmunud ülevaade kinnitab, et östrogeeni kogus, mis satub keskkonda rasestumisvastastest pillidest, on ebaoluline. Peamised allikad on hoopis kariloomad, keda on toidetud hormoonidega, et parandada nende piimatootlikkust. Oluliseks allikaks on ka põllumajanduskultuuride saagikust mõjutavad ained ning ilmselt tuhanded erinevad tööstuses kasutatavad kemikaalid. Milline on suguhormoonide, sealhulgas pillides sisalduvate suguhormoonide metabolism? Suguhormoonide metabolismi põhitõed on teada juba eelmise sajandi viiekümnendatest aastatest. Loomulikult erituvad nad organismist. Kui pillisüüdistajate teooria paika peaks, oleksid keskkonna peamisteks saastajateks rasedad naised. Östrogeeni eritub uriini ja väljaheitega ka kõigil mitterasedatel naistel ja meestel. Rasestumisvastastes pillides peamiselt kasutatav sünteetiline  östrogeen etinüülöstradiool (EE) on kasutusel juba kaugelt üle 50 aasta ja väga hästi uuritud. Etinüülostradiool metaboliseerub inimese organismi täielikult ja eritub umbes ööpäeva jooksul uriini ja väljaheitega, olles eelnevalt moodustanud bioloogiliselt mitteaktiivseid ühendeid. Neljandaks, mida on teada pillide riskide ja hüvede kohta? Pikaajalised ja mahukad uuringud on ammu näidanud, et rasestumisvastased pillid ei põhjusta viljatust ega väärarendeid. Ammugi ei saa need mõjutada lapse sugu, seksuaalset orientatsiooni ega soolisi stereotüüpe. Pillidele on omistatud hulgaliselt riske, kuid 2010. aastal publitseeritud uuring näitas, et pillide kasutajatel on võrreldes mittekasutajatega oluliselt madalam suremus, sealhulgas vähisuremus.

Konservatiiv ei lepi

Riikides, kus hormonaalne kontratseptsioon on kättesaadav, on vähem aborte (nt Põhjamaades). Ka Eestis on abortide tase langenud pea neli korda võrreldes Nõukogude ajaga, mil selliseid vahendeid meie käsutuses ei olnud.
Inimeste viljakuse kontrollimine on olnud mõjuvõimas relv paljude poliitiliste võimustruktuuride käes sajandeid ja on ka praegu. Hormonaalne kontratseptsioon on andnud naistele viimase 50 aasta jooksul esmakordselt võimaluse oma viljakust ise turvaliselt kontrollida, kuid paljud konservatiivsed jõud ei suuda sel-lega tänini leppida. On imekspandav, kui poliitika seljatab teaduse teadlaste hulgas.

Vormistage Eesti Päevalehe püsimaksetellimus vaid 30 sendi eest päevas ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust! Vaata lähemalt »

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare