Birgit Lao: riigieksamite pingereas olek ei anna õpilasele peale pinge loomise mitte midagi

 (63)

Eesti keele riigieksam
Eesti keele riigieksamFoto: Tiit Blaat

Sel nädala saavad Eesti põhikooli-ja gümnaasiumilõpetajad kätte küpsustunnistused. Üks oluline etapp on seljataga ja edasised elu- ja haridusvalikud ees ootamas.

Lapsed, lapsevanemad ja laiem avalikkus on hinnete ja pingeridade näljas, sest vajatakse midagi, millega end võrrelda. Vajatakse andmeid, et koole järjestada, pingeridu.

Lõpueksamite tulemused on kooliti võrreldavad ning tihti soovime reastada selle järgi koolid, kus on enam kõrge sooritustasemega õpilasi, kus vähem. Samas, igasugune äärmuste võrdlemine ei anna meile ju teadmist, mis koolis tegelikult toimub – kui rahul ja õnnelikud on meie õpilased, õpetajad ja lapsevanemad. Õpilasele ei anna pingereas olek peale pinge loomise mitte midagi - ei anna tagasisidet, ei ava hinde põhjust, ei võimalda informatsiooni, millest õppida. Kaasaegne lähenemine hindamisele ei ole ainult hinde panek, see on hoopis arengu kaardistus - kus hetkel olen ja kuhu liigun, kuhu olen võimeline jõudma, kus ma olen täna oma pikema eesmärgi vaates.

Sellise arengu kaardistuse peab kaasaegne õpetaja looma. Kui soovime muuta kooli, peame alustama hindamise muutmisest – hindamine pole ainult hinde panemine, see on tagasiside laiemalt, kõigile osapooltele. Muutuse oleme saavutanud siis, kui hinne kaks ei ole õpilase ja lapsevanema jaoks katastroof, vaid hea võimalus saada teada, kuidas ja kuhu suunas veel lisatähelepanu pöörata paremate õpitulemuste omandamiseks.

Samal teemal:

Sellest hoolimata, loeb nii õpilane kui lapsevanem kooliaasta lõppenuks tunnistuse saamisega, mis peegeldab aasta(te) jooksul omandatut. Vaatamata sellele, et õppimine on areng palju laiemas mõttes, oleme nii õpilase kui vanemana ikka ootusärevad, et millised on hinded või milline tulemus saavutati eksamitel. Eeldame, et head eksamitulemused avavad nii mõnegi olulise ukse edasisteks valikuteks.

Õppimine hinneteta on kui vereanalüüs ilma numbrite ja arsti kommentaarita

Kooliastmete lõpueksamite üks põhjuseid on tagada kõigile Eesti õpilastele võrdne võimalus edasisteks valikuteks. Aine omandamise kontrolliks nii õpilasele kui õpetajale piisab ju ka õpetaja vahetust tagasisidest ja kinnitusest, et vajalikud teadmised on olemas.

Haridusvalikud eeldavad, et õpilastel on edasisteks sammudeks olemas vajalik teadmiste tase ja need tasemed on omavahel mingil moel võrreldavad – on teada, mida õpilastelt ühe või teise valiku korral oodatakse. Seda siis nii põhikooli järgselt, kas kutsekooli või gümnaasiumi siirdudes, või pärast gümnaasiumi järgmist sammu astudes.

Lisaks avavad eksamitulemused noorele ukse liikumiseks Eestist välja. Ka Eesti koolid küsivad välisõpilastelt eksamite tulemusi ehk tõendust selle kohta, et vajalikud õpiväljundid on saavutatud.

Just selleks ongi vaja eksameid. Piltlikult öeldes on õppimine ilma hindamiseta ja hinneteta nagu vereanalüüs, kus puuduvad numbrid ja arsti kommentaar.

Tänavustel riigieksamitel osales pea 10 000 eksamitegijat. Eestis tuleb gümnaasiumi lõpus teha kolm riigieksamit: eesti keel või eesti keel teise keelena, matemaatika ja võõrkeel. Selle aasta riigieksamite esmased tulemused on eelmiste aastatega võrreldes stabiilsed. Suuri muudatusi ühes või teises suunas ei ole. Sügisel avaldab Innove selle aasta riigieksamite täpsustatud tulemused koos gümnaasiumi panuse näitajatega.

Gümnaasiumi panuse hindamine on informatiivsem

Gümnaasiumi panuse näol on tegu mõned aastad kasutusel olnud näitajaga, mis iseloomustab õppetöö tõhusust ning seda hinnatakse matemaatikas, eesti keeles ja eesti keeles teise keelena. Sarnaselt riigieksami tulemustega leitakse gümnaasiumi panus igal õppeaastal lõpetanud lennu kohta, korraga esitatakse koolidele viimase kolme aasta tulemused.

Gümnaasiumi panuse hindamine on informatiivsem, sest pelgalt riigieksamipunktid kirjeldavad tihti pigem õpilaste omadusi, kui koolide suutlikkust neid õpetada. Panus õpilase edasijõudmisesse ei pruugi kõige suurem olla koolil, kus on kõrgeimad eksamitulemused, vaid koolil, kus aidati õpilase arengule aines kõige rohkem kaasa.

Eks eksam on õpilase jaoks ikka oma teadmiste proovilepanek ja tahes tahtmata pingeline olukord. Seda enam on hea teadvustada, et Eesti on kuue riigi hulgas, kus õpilaste testiärevus ehk hirm kontrolltööde, testide, keeruliste ülesannete ja halbade hinnete ees on üks väiksemaid. PISA analüüs näitab, et see pole seotud eksamite sageduse või koolitundide hulgaga, vaid eelkõige sellega, kui suurt tuge noored õpetajatelt saavad. See näitab, et enamik koole on korraldanud hindamise ning testimise mõistlikult ja õpilased saavad laiemat tagasisidet kui lihtsalt üks number. See, et hindeid ja kontrolltöid ei kardeta, annab igati positiivse sõnumi meie õpetajate töö kohta.

Samas õpib ja areneb laps ju iga päev ning vahetu ja regulaarne tagasiside pingutusest ning arengust on isegi olulisem kui kooliastme lõpus eksamiga mõõdetav sooritus. Vahetuks tagasisideks on Innove loonud kolmanda ja kuuenda klassi tasemetööd. Sel aastal toimusid kolmanda klassi tasemetööd eesti või vene keeles ja matemaatikas ning kuuenda klassi tasemetööd eesti keeles või eesti keeles teise keelena, matemaatikas, vene keeles ja ajaloos-ühiskonnaõpetuses. Nende testide puhul on tegemist just tagasisidega õpitule ja neid ei hinnata. Tasemetöö eesmärk on anda nii õpilasele, tema vanemale, õpetajale, kooli kogukonnale kui ka riigile ausat, objektiivset ja võrreldavat tagasisidet õpilase ja õpetaja koostöös saavutatud pädevuste kohta. Tasemetöö tulemused on õpetajale abi- ja töövahendiks, kuidas edaspidi koos õpilastega õppimist veelgi paremini korraldada.

Iga Eesti laps vajab märkamist

Lisaks teadmiste omandamist kaardistavatele tasemetöödele pakub riik õpetajatele ning lapsevanematele Rajaleidja võrgustiku kaudu tuge suurema individuaalsuse loomiseks õpikeskkonnas. Selleks, et iga laps oma vajaduse ja eripäraga oleks märgatud ja toetatud.

Vajalik märkamine ja toetamine saab oluliseks juba lasteaias. Seda seetõttu, et oleks võimalik lapsega koos nendest raskustest üle saada või andeid arendada. Innove Rajaleida eripedagoogid ja logopeedid teevad ära suure töö, kuid esimene märkaja saab olla eelkõige lapsevanem, hiljem õpetaja. Just seetõttu teeme tööd sellega, et lapsevanemaid ja õpetajaid koolitada ja varase märkamise tähtsust teadvustada. Kui algkooli teises astmes selgub alles Rajaleida spetsialisti sekkumisel, et „hüperaktiivne“ laps käitub erinevalt seetõttu, et tal on tõsine kuulmis- või nägemispuue või on lapsel mure, siis oleme ebaõnnestunud. Selliseid asju kahjuks juhtub.

On suur osa lapsi, kes märkamatult saavad enam või vähem hakkama, kuid kelleni ei jõua õpetaja ega kelle pärast ei muretse ka lapsevanem

Iga laps on erinev ja eriline, seda teavad nii lapsevanemad, õpetajad kui ka õpilased ise. Loodetavasti. On suur osa õpilasi, kes astuvad suvele vastu nagu poleks pea kümnekuulist õppeaastat olnudki, kool läbiti mängleva kergusega. Samas on lapsi, kellega tuli nii õpetajatel, lastevanematel kui ka tugispetsialistidel teha kõvasti tööd, et saavutada edasiminek ja omandada vajalikud teadmised, oskused ning säilitada seejuures koolirõõmu.

Aga on ka suur osa lapsi, kes märkamatult saavad enam või vähem hakkama, kuid kelleni ei jõua õpetaja ega kelle pärast ei muretse ka lapsevanem – laps saab ju enam-vähem hakkama. Me oleme riigina suunanud palju tegevusi ja energiat tegelemaks eriliste lastega – on siis erilisuseks hariduslik erivajadus, andekus, kuid tihti jätame märkamata, et erilised on tegelikud kõik lapsed. Iga Eesti laps.

Hariduse osapooltena on meil kõigil oma roll ja ootused. Soovime paremat õpikeskkonda, uuendusmeelsemaid õpetajaid, motiveeritumaid õpilasi, arukamaid lapsevanemaid. Haridusvalikuid tehes, me ju ei suuna oma lapsi kooli, kus saab paremaid hindeid, vaid kooli, mille suhtes on meil veendumus, et meie lapse areng saab kõige paremini toetatud, et laps omandab vajalikud pädevused eluks.

Nii peame ka käituma hariduspoliitika kujundamisel ja muutmisel – me ei peaks üle tähtsustama lõppsooritust, vaid kujundama õpikeskkonda, mis toetab iga õpilase individuaalset arengut ja seda igas klassis. Innove poolt julgen kooliaasta lõpuks anda lubaduse, et uuel õppeaastal on jätkuvalt meie eesmärk õnnelik ja arenev laps koolis. Ühegi õpilase pingutus ei tohi jääda märkamata.

Vormistage Eesti Päevalehe püsimaksetellimus vaid 30 sendi eest päevas ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust! Vaata lähemalt »

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare