Briti akadeemik: Suur ebavõrdus teeb halvemaks nii vaeste kui ka rikaste inimeste elu
••Te väidate oma raamatus „The Spirit Level”, et ebavõrdsus on kokkuvõttes kõigile kahjulik. Kuidas te sellisele järeldusele jõudsite?
Algul uurisin ma tervise ja võrdsuse teemat. Olen uurinud, kuidas muudavad erinevused sissetulekutes tervist. Hakkasin uurima, kas riikides, kus inimeste sissetulekute vahed on väiksemad, on parem üldine tervis, ja leidsin, et nii see on. Kuid siis leidsime, et sama käib ka terve rea sotsiaalprobleemide kohta: väiksemate sissetulekute vahedega riikides on vähem vägivalda, inimestel ei ole seal mitte ainult parem füüsiline, vaid neil on ka parem vaimne tervis. Vähem inimesi kasutab narkootikume, on vähem teismeliste rasedusi, laste heaolu näitajad on palju kõrgemad, inimesed usaldavad üksteist.
Erinevused on väga suured – sellepärast, et need ei ole ainult vaesed, keda ebavõrdsus mõjutab. Suurem osa rahvastikust on ebavõrdses ühiskonnas halvemas seisus.
••Kas selline korraldus on ka majandusele kahjulik?
Enamik uurimusi näitab, et suurem võrdsus on majanduse arengule hea. Seda juba seetõttu, et võrdsemates ühiskondades on vähem kuritegevust ja narkomaaniat. Majandusteadlased ütlevad, et see vähendab ka äritehinguga kaasnevaid kulusid: näiteks pead juriidilise abi eest vähem maksma, kui saad inimesi usaldada.
••Eestis on praegu võimul valitsus, kes leiab, et kõige olulisem on hoida eelarve tasakaalus. Sotsiaalse ebavõrdsuse leevendamisega saab tegeleda siis, kui majandusel hästi läheb, sellesse teemasse suhtutakse kui heategevusse. Briti valitsus on ka parempoolne ega toeta eriti tuliselt EL-i sotsiaalse võrdsuse poliitikat.
Kui lased ebavõrdsusel kasvada, kärpides avalikke kulutusi, võttes ära toetusi ja soodustusi, siis see tähendab, et suureneb nõudlus avalike teenuste järele. Rohkem on narko- ja üldiste terviseprobleemidega inimesi, rohkem on vägivaldsust ja sotsiaalne mobiilsus on kesisem. Terve rida probleeme, mis on omasemad alamale ühiskonnakihile, levivad kogu ühiskonnas. Ebavõrdsus muudab ühiskonna sotsiaalset tekstuuri. Koostöö ja hea suhtluse asemel on palju rohkem võitlust staatuse pärast ja staatuse pärast ebakindluse tundmist.
Inimesed arvavad tihti, et nii vägivaldsus kui ka vilets tervis on levinud alama ühiskonnakihi seas. Et ühiskond settibki niimoodi ise: haavatavamad vajuvad alla ja vastupidavad tõusevad üles. Kuid meie uuringud näitavad, et need probleemid on kordi rohkem levinud suuremate sissetulekuvahedega riikides. See tõestab, et need probleemid on sotsiaalse staatuse eristamise ja klassierinevuste tulemus.
••Ebavõrdsusel on seega psühholoogiline mõju, see mõjutab inimeste konkureerimist.
Jah, ebavõrdsemates ühiskondades teevad inimesed pikemaid tööpäevi, säästavad vähem, kulutavad rohkem, satuvad sagedamini võlgadesse: nad teevad seda sellepärast, et raha muutub järjest tähtsamaks. Oluline on näidata, milline telefon, riided ja auto sul on, millises majas sa elad. Need asjad muutuvad oluliseks staatuse tunnuseks.
Sagedamini esineb vägivaldsust, sest väga tihti vallandub vägivald siis, kui inimesed tunnevad, et neist ei peeta lugu, et neile vaadatakse ülevalt alla ja neid naeruvääristatakse. Ebavõrdsetes ühiskondades mõistame üksteist rohkem hukka vastavalt staatusele. Samuti muretseme rohkem selle pärast, kuidas meid nähakse ja mida meist mõeldakse.
••Aga paljud arvavad, et konkurents ja võitlus on majanduse seisukohalt hea. Tahetakse saada juhatuse esimeesteks, sest neile tuleb rohkem maksta.
Jajah, arvatakse, et selleks, et panna juhtivatel kohtadel olevad inimesed paremini tööle, tuleb neile rohkem maksta, ja et panna madalamatel ametikohtadel inimesed paremini tööle, tuleb neile maksta vähem! (naerab)
Me uurisime näiteks uute patentide väljaandmist. Uurisime seda, kui palju patente antakse välja võrdsetes ja ebavõrdsetes ühiskondades, ja leidsime, et võrdsetes ühiskondades antakse neid veidi rohkem välja. Inimesed on seal innovaatilisemad, loovamad.
Ebavõrdsust püütakse esitada kui liikumapanevat jõudu edu saavutamisel. Mida inimesed tegelikult püüavad ületada, on ebavõrdsuse mõju: et neil ei oleks madal sotsiaalne staatus ja et nende peale ei vaadataks halvasti. Kui sinu perekonna tausta tõttu on sul hariduse saamine keerulisem, siis otsustavus edukas olla seisneb nende raskuste ületamises. Süsteem ise surub need raskused peale ja väidab, et on vaja, et inimesed need ületaksid.
Koolilaste hariduslikud saavutused on ebavõrdsetes ühiskondades kehvemad. Teiseks on sotsiaalne mobiilsus viletsam. Mida rohkem ebavõrdsust on ühiskonnas, seda vähem sotsiaalset mobiilsust seal on.
••Mida teha, et ühiskondades oleks rohkem võrdsust?
Osas võrdsemates riikides, näiteks Rootsis, on väga suured erinevused sissetulekutes enne maksusid, ja siis vähendatakse seda vahet kõrgete maksude ja sotsiaalsete teenustega. Siis on riigid nagu Jaapan, kus on väikesed vahed sissetulekutes juba enne makse ja seal toimub vähem ümberjagamist maksudega. Ma arvan, et ebavõrdsust peaks vähendama mõlemal viisil: nii sissetulekuid ühtlustades kui ka neid ümber jagades. Ma arvan, et boonusekultuur ehk väga suured sissetulekud ühiskonna ülemises otsas on peamine põhjus, miks meie ühiskonnad on muutunud nii ebavõrdseks. Tipp on ülejäänute eest ära jooksnud, mitte alumine ots ei ole maha jäänud.
••Mis vahe on parempoolsel ja vasakpoolsel poliitikal, kui jutt on ebavõrdsusest?
Ebavõrdsus kui poliitiline teema oli unustatud alates 1970-ndate lõpust viimatise majanduse kokkukukkumiseni. 1980-ndatel ei rääkinud keegi ebavõrdsusest. Aga näiteks 1930-ndatel oli nii palju inimesi nii suures ja tõelises hädas, et siis olid kõik nõus, et on vale, et osa inimesi elab suures luksuses. Praegu on kõigil, isegi suurel osal vaesematest inimestest autod ja keskküte. Seega inimesed arvavad, et võib-olla ebavõrdsus ei loe enam. Viimased 20 aastat on poliitikas arutletud sooküsimuste, seksuaalsuse ja rassiküsimuste üle, kuid on unustatud võrdsete võimaluste küsimus klassi või staatuse vaatenurgast.Kes Ta on?Richard G. Wilkinson
Sündinud 1943
••Briti teadlane, Nottinghami ülikooli sotsiaalepidemioloogia emeriitprofessor.
••Tema tuntuim teos on koos Kate Pickettiga kirjutatud raamat „The Spirit Level” (2009).
••Ta on võrdsema ühiskonna eeliseid propageeriva organisatsiooni Equality Trust kaasasutaja ja -direktor.
