Briti majandusteadlane: väärtusteta äriõpe on rämps
Olete oma esinemistes maininud, et olete oma kolleegides, teistes ökonomistides, majandus- ja äriõppejõududes pettunud. Miks nii?
Olen töötanud ligi 30 aastat eri ülikoolides. Kui palju ärijuhtimise magistreid, kui palju majandus- ja äriala doktoreid oleme selle ajaga koolitanud! Kui palju rohkem neid nüüd on! Kui kõik see oleks olnud hea, oleksime loonud parema maailma. Aga nad ei ole loonud paremat maailma. Probleem on selles, et üha rohkem inimesi on segaduses hariduse ja selle tähenduse pärast. Kas haridus on tee tarkusele? Või käid sa ülikoolis lihtsalt seepärast, et keegi annab sulle pisut infot? Lihtsalt uskudes, et haridus on infovahetamise vahend, pole me loonud targemat elanikkonda.
Seega vajame teistsuguseid väärtusi, mis muudaks hariduse selleks, mis ta oli sajandeid tagasi. Tee tarkusele, tee valgustatusele, nägemusele. Ja minu kriitika tulenebki sellest, et me ei tutvusta noortele suuremaid teemasid elus. Kes ma olen? Kust ma tulnud olen? Kuhu ma lähen? Mis on selle eluks kutsutava reisi siht? Mõistate? Kui me nende asjadega ei tegele, ei jõua me kuhugi.
Ma õpetasin 25 aastat ülikoolis, õpetasin oma tudengitele, kuidas tekitada jõukust, aga ma ei õpetanud neile kunagi, mille pärast. Ma rääkisin neile nappusest ja konkurentsist, aga mitte kunagi küllusest ja koostööst. Me peame saavutama parema arusaamise oma kohast reaalsuses. Ja need on filosoofilised, mitte rahaküsimused. Tudengitel on vaja täielikumat haridust. Majandusse on pumbatud triljoneid, aga töötus on jätkuvalt kõrgeimal tasemel, ebakindlus on kõrgeimal tasemel, vaesus on kõrgeimal tasemel. Midagi peab olema nende praeguste väärtustega lahti.
Kriis oli ära, kas nüüd on nii, nagu 1930. aastate kriisi ajal ütles USA rahandusminister Andrew Mellon: pehkinu puhastatakse süsteemist välja?
Ei, sest needsamad inimesed, kes meile selle krahhi tekitasid, üritavad nüüd pakkuda kriisi lahendust. Käisin mõnes ülikooli raamatupoes. Kõik raamatud, mis olid enne kriisi riiulil, lebasid seal edasi. Samad professorid, kes enne õpetasid, olid ikka samas kohas. Aga kus on majandusteadlaste vastutus? Nad peavad vastutama vale õpetamise, valede väärtuste ja vale poliitika eest. Meil on vaja debatti selle üle, mida õpetati. Vaadake filmi „Inside Job” (Charles Ferguson, 2010). Juhtivate ülikoolide professorid tegutsesid käsikäes suurettevõtetega, edendades ennekõike nende väärtusi. Näiteks üks neist kirjutas suurema uurimuse Islandi pangandussektorist. Niisiis, mul on pensionifond ja ma loen artiklit professor sellelt ja sellelt, et Islandi pangad on okei. Ma panen oma raha sinna. Islandi pangad kukkusid kokku, kümned miljardid naelad läksid kaotsi. Ja filmis nad läksid professori juurde ja küsisid: „Miks te kirjutasite sellise uurimuse? Olete te kunagi Islandil olnud?” – „Ei” – „Olete te kunagi mõnes neist pankadest käinud?” – „Ei” – „Kas nad andsid teile raha, et te sellise uurimuse kirjutaks?” – „Ma ei mäleta” – „Meie mäletame. Sest teile anti 100 000 dollarit, et te selle kirjutaks.” Ja need inimesed tuleb vastutusele võtta.
Millised need väärtused olema peavad?
Mis väärtustest te lähtute kodus? Kas te olete abielus?
Jah.
Kas te väljendate armastust? Kas te väljendate austust? Kas te hoolite? Kas te teete koostööd? Kas te väljendate lahkust ja heldust? Usaldust? Need väärtused, mida te järgite kodus, neid peaksite järgima ka väljaspool kodu. Miks on nii, et kodust lahkudes muutume teistsugusteks inimesteks?
Firmade asi peaks aga olema teenida kasumit?
Jah, kasum on väga tähtis. Enron tahtis ka kasumit teenida. Ja nende tegevjuhid läksid parklasse, panid püstoli meelekohale ja tapsid end. Ometi teenisid nad millalgi kõvasti kasumit. Kas te tahate ka nii kasumit teenida? Kasum peab käima koos väärtustega! Ja kui ei käi, siis selle asemel, et selle kasumi abil oma laste elu paremaks muuta, veedate te aega vanglas.
Olete korduvalt kritiseerinud seda, et ärijuhtimise osakonnad ei väärtusta ärieetikat õppeainena?
Jah, nii see on. Ma olen jälginud ärieetika kursusi, mitte ükski neist pole olnud kohustuslike kursuste hulgas. Ja neid ei õpeta sageli professorid, kes oleks spetsialiseerunud ärieetikale. Ärieetika peab olema kohustuslik kursus ja seda peavad õpetama õppejõud, kes on sellel teemal kirjutanud doktoritöö. Miks ei peaks filosoofiakursus olema äritudengitele kohustuslik? Miks ei peaks kirjanduse kursus olema kohustuslik?
Ajakiri Forbes järjestas rea erialasid, mis on rahateenimise mõttes kõige perspektiivitumad. Filosoofia kuulus nende sekka. Ei kõla just reklaami moodi?
Muidugi. Sest intervjueeritud inimesed on need, keda on haritud rämpsväärtustega. Neilt ei saagi midagi muud loota. Nende haridus pole neile õpetanud väärtusi hindama. Filantroop Lord Kalms pakkus kunagi miljon naela Londoni majanduskoolile (LSE) ärieetika õppetooli rajamiseks, kuid see lükati tagasi: kool ütles, et ei usu, et eetika ja majanduse vahel oleks vastastikune seos! Kuid seesama ülikool võttis vastu raha Gaddafilt ja andis tema pojale doktorikraadi.
Intervjuu toimus ühenduse Eestürk kaasabiga.
ELULOOLIST
Kamran Mofid
sündinud 1952 Iraanis Teheranis
Kolis 1971 Suurbritanniasse.
Kaitses doktorikraadi Birminghami ülikoolis.
On asutanud MTÜ ja portaali „Globalisation for the Common Good Initiative”
Praegu teeb teadustööd USA-s Purdue ülikoolis.
Esimestest eluhetkedest alates, kui laps tuleb emaüsast siia inimühiskonda, vajab ta kellegi hoolitsust: kui ema ei juhata teda oma rinnani, sureb ta varsti. Juba esimestest momentidest oma elus õpime vastastikuse sõltuvuse jõudu. Meie ellujäämine sõltub kellegi teise tahtest. On inimesi, kes usuvad oma ülimuslikkusesse, iseenda jumalikkusesse. Kuid homme sõidavad nad oma ülikalli autoga mööda kiirteed kuldses ülikonnas ja juhtub õnnetus. Kui keegi teine ei kutsu kiirabi ja päästjaid, et auto katki lõigata ja neid sealt välja aidata, siis ei saa nad midagi teha. Kus on nende jumalikkus nüüd? Mis kasu on kogu su rahast pangaarvel? Keegi teine peab su kanderaamile tõstma. See ongi inimese loomus: me oleme haavatavad. Me vajame kellegi teise halastust. Kui me mõtleksime kogu aeg nii, siis saaksime luua parema maailma, mõistes, et oleme maailmas, kuhu kuuluvad jagamine, aitamine, koostöö.
