CARL BILDT: Eesti-Vene piirilepe on Euroopale oluline

 (17)

Lahendamata piiriküsimused mürgitavad riikidevahelisi suhteid rohkem kui miski muu
Neil päevil möödub sada aastat Norra rahumeelsest eraldumisest Norra-Rootsi Liidust ja iseseisva Norra riigi tekkest.

Tollane kahe riigi liit oli suhteliselt tinglik, ühisnimetajaks mõned institutsioonid ja üksikud poliitilised põhimõtted. Liidu lagunemine toimus sellegipoolest dramaatiliselt, mõlema maa sõjavägi mobiliseeriti.

Rahumeelsel eraldumisel ja uute naabrite sõbralike suhete sobitumisel mängis tähtsat rolli piiriküsimuste kiire lahendamine. Teoreetiliselt oleks asi võinud komplitseerituks osutuda, sest keskajal olid praegused Rootsi provintsid Jämtland ja Härjedalen pigem Norra kui Rootsi alad. Ka merepiiril oli küsitavusi. Norra ja Rootsi otsustasid aga ühiselt, et olevik on minevikust olulisem. Piirilepe ratifitseeriti säärasena, nagu see oli, ja me oleme sellest ajast saadik õnnelikult elanud.

Lahendamata piiriküsimused mürgitavad riikidevahelisi suhteid rohkem kui miski muu. Vastutustundetute rahvusvaheliste ja sisepoliitiliste jõudude manipulatsioonides võivad need luua ebastabiilse olukorra.

Meie uus Euroopa on piiritülideta Euroopa. Vanad Prantsus- ja Saksamaa vahelised piiridiskussioonid on unustusse vajunud. Võimalikud tülikolded Kesk-Euroopas on lahenduse leidnud. Soome valus territoriaalne kaotus Venemaale Viiburi näol on möödanik. Taani ja Saksamaa vaheline piir, mis sajandeid pingeid tekitas, toimib nüüd loomulikult. Üksnes Balkanil leidub veel lahendamata küsimusi. Kuid kõik osapooled püüdlevad sealgi kompromisslahenduse suunas. Sest teistmoodi Euroopa lõimumine ei sujuks.

Eesti stabiilsusele kinnitus

Mul on hea meel, et Eesti pika-ajalisi püüdlusi sõlmida Venemaaga piirilepe kroonib lõpuks edu. Pikka aega venitas lahendusega Vene pool, kes püüdis allkirjastamata piirilepet rahvusvahelistel kohtumistel Balti riikide vastu välja mängida. Minu mäletamist mööda on iga Eestis võimule tulnud valitsus selgitanud, kuidas ollakse valmis piirilepet allkirjastama, kuid Moskva seisab vastu. Olgugi et küsimus oli reaalselt juba ammu lahendatud, on Euroopa stabiilsuse seisukohast tähtis, et lepe nüüd ka formaalselt signeeritaks.

Leedul on lepe juba tagataskus ja ma ei näe mingit põhjust, miks Läti ei peaks järgima Eesti eeskuju. Siinse Euroopa nurga stabiilsus saab siis rahvusvaheliselt tunnustatud piiride näol lõpliku kinnituse. See annab meile võimaluse jätkata kõik koos olulisemaid tegevuskavu, nagu rahu, heaolu ja vabaduse süvendamine igaühe jaoks Euroopas.

Palju on saavutatud, kuid palju jääb veel teha. Ärgu minevikuvarjud meid sellelt teelt kõr-vale juhtigu ega eksitagu.

Carl Bildt, Rootsi ekspeaminister

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare