Riigipeal on mitmeid funktsioone, kuid üks kõige olulisematest on peegeldada riiki väljapoole. Paljudel juhtudel on küsimus ehk peamiselt äritegevuse või kultuuri edendamises, kuid Eesti puhul on see lõppeks ka turvalisuse küsimus.

Eesti – just nagu ka tema naabrid Läti ja Leedu – ei tohi kunagi olla olukorras, kus teiste riikide liidrid üle maailma võiksid kriitilises olukorras rääkida sellest kui «kaugel asuvast ja tundmatust riigist» ning pöörata pea kõrvale, kui Eesti vajab abi. See oleks tõeliselt ohtlik.
Oma ametiaastate jooksul on president Ilves teinud Eesti suuremaks ja palju olulisemaks maailma liidrite silmis, kes vastasel korral ei oleks vast huvitunud ei Eestist ega kogu meie regioonist.

Osa sellest on muidugi tingitud tema selgest sõnumist, milline on julgeolekuolukord Euroopas ja mida tuleb teha. Kõik ei ole küll alati kogu öelduga nõustunud, kuid ei ole kahtlust, et Eestit on läänes tähelepanelikult kuulatud, kui need teemad on kõneks tulnud.

Teine väga oluline pool sellest on, et Eesti on tõeliselt modernne riik. Üleminekul industriaalsest ajastust digitaalsesse on Eesti eesliinil.

Muidugi, Eesti edulugu on suurem kui Ilves, kuid ei ole kahtlust, et tema väsimatud pingutused on aidanud oluliselt kujundada seda, kuidas Eestit maailmas nähakse.

On vähe riigipäid, kes on nii selgelt rääkinud Euroopa julgeolekualastest väljakutsetest, kui tema on seda teinud, ning pea keegi neist ei ole suutnud näidata nii teadmisi kui ka visiooni neis küsimustes, mis digitaalseid väljakutseid puudutab.

Praegu on minu hinnangul kolm riiki maailmas, kes mõistavad, kui olulised on digitaalsed muutused kõigi valdkondade jaoks, turvalisusest majandusliku heaoluni. Need on Ameerika Ühendriigid, Hiina ja Eesti. Need on kolm tõelist kübervõimu.

Niisiis, Toomas Ilves on olnud edukas väga mitmes mõttes. Ta on toonud riigi nõukogude viletsusest turvalisse NATO ja ELi maailma. Tema julgeolekualaseid seisukohti võetakse kuulda, ja ta on digitaalse tuleviku teerajaja.

Aga on ka ebaõnnestumisi.

Kui tema ametiaeg presidendina lõppes, sain ma, just nagu ka teised, temalt kaardi, millel olid instruktsioonid, kuidas siduda kikilipsu. Ju ta leidis, et liiga vähesed on järginud selles osas tema presidentlikku eeskuju.

Pean tunnistama, et hoolimata saadud instruktsioonist ei ole ma kindel, kas minagi seda teen.

Aga kõigis teistes aspektides võtame teda kuulda ja järgime värsket Vabaduse Rüütlit kõigis tema tulevastses püüdlustes.