Link kopeeritud!

CARL BILDT: Taaskäivitusnupp Euroopa tagahoovis

 (18)
CARL BILDT: Taaskäivitusnupp Euroopa tagahoovis
EPL

Nüüd, kui mullu augustis toimunud Gruusia sõjast on möödas aasta, on saanud populaarseks vajutada reset-nupule.

USA president Barack Obama külastas äsja Moskvat, et anda uus algus pingelistele USA ja Venemaa suhetele. Euroopa Liit, kes iseenesest ei vaja uut algust pingeliste suhete tõttu oma idanaabritega, on alustanud nende suhete põhjalikku strateegilist ümberkorraldamist.

Kui Euroopa Liit tuli maikuus välja oma uue „idapartnerlusega”, oli selle eesmärk aidata kaasa edasisele lõimumisele EL-i kuue idanaabriga: Armeenia, Aserbaidžaani, Valgevene, Gruusia, Moldova ja Ukrainaga. Ülemaailmse finantskriisi tõttu oli EL-i naabruspoliitikat vaja hädasti nüüdisajastada ja tugevdada. Samavõrd tähtis oli ka asjaolu, et kõik mainitud riigid olid väljendanud soovi Euroopa Liidule läheneda.

Idapartnerlus – mis lähtub Poola ja Rootsi initsiatiivist – pakub kuuele riigile võimalust tõhustada ja süvendada suhteid EL-iga keskse tähtsusega valdkondades. Kaubandus- ja majandussuhete selge eesmärk on rajada EL-i ja partnerriikide vahelised vabakaubanduspiirkonnad. Pikaajaline eesmärk on viisapoliitika täielik liberaliseerimine (vahepealsel ajal lihtsustatakse viisa taotlemist). Paremat koostööd lubatakse energiajulgeoleku, selle mitmekesistamise ja tõhustamise vallas ning välja tullakse konkreetsete programmide ja projektidega, et aidata naabritel neid valdkondi ümber kujundada ja integreerida.

Juulis EL-i eesistujamaaks saanud Rootsi peab nendele püüdlustele kaasa aitama. Samal ajal langeb Rootsi eesistumisperiood aega, mil EL-i idapartnerid seisavad tõsiste ülesannete ees – paljusid neist on finants- ja majanduskriis järsult tabanud.

Ukraina kannatab globaalse nõudluse vähenemise ja kaubanduse järsu languse käes, mis kahjustab tõsiselt riigi terase-tööstust. Gruusia majandusedu on olnud suuresti sõltuv välismaistest otseinvesteeringutest, mille vastu tuntakse praegu vähe huvi. Nendesse partnerriikidesse, mis on globaalsesse turgu vähe kaasatud – näiteks Moldovasse – on kriis jõudnud aeglasemalt, kuid selle tegelik mõju võib olla sealgi võrdselt halb, ja need riigid ilmselt ka taastuvad aeglasemalt.

Idapartnerlus ei paku kriisile mingeid kiirlahendusi. Kuid ta võib pakkuda poliitilist raamistikku ja tuge institutsiooniloomele, et kõrvaldada nõrkusi, mis tegid need riigid praeguses kriisis nõnda haavatavaks: puudulikult toimiv turumajandus, nõrgad riigiasutused ja jätkuv korruptsioon. Süvitsi minev lõimumine Euroopa Liiduga kaubanduse ja energia vallas, mida idapartnerlus pakub, kannab endas ümberkujundavat jõudu.

Teine kriis, mida enamik partnerriike läbi elab, on poliitiline. Valdavas osas neist riikidest pole demokraatlik areng jõudnud veel sinnamaani, kus valitsusevahetus oleks saanud poliitilise elu rutiinseks osaks ja toimuks ilma riigi stabiilsust ohtu panemata. Idapartnerlus põhineb demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi alusväärtustel. Poliitilised seosed Euroopa Liiduga ja partnerluse raames toimuv lõimumine aitavad edendada reforme neis võtmetähtsusega valdkondades.   

Rootsi eesistumine Euroopa Liidus keskendub konkreetsele tööle – partnerluse üksikasjadele. Laiahaardelise institutsiooniloome programmi loomine, mille siht on toetada igas partnerriigis põhiinstitutsioonide ümberkorraldamist, peaks toimuma veel enne selle aasta lõppu. Päevavalgust näevad lõpuks ka mõned Euroopa Komisjoni juhitud silmapaistvamad algatused ja ilmselt arendatakse edasi ka uusi projekte ja algatusi. Rootsi osutab erilist tähelepanu energiatõhususe programmidele, mille ülesanne pole üksnes energiajulgeoleku tugevdamine ja kulude vähendamine, vaid ka kliimamuutuste vastasesse võitlusse olulise panuse andmine.

Mitte kellegi vastu

Rootsi kavatseb eesistujana koostöös Euroopa Komisjoniga korraldada sügisel idapartnerluse kodanikuühiskonna foorumi. Loodame näha 33 riigi – EL-i maade ja partnerriikide –  parlamentaarse tasandi koostöö algust ja ka kohalike ja regionaalse tasandi võimuesindajate läbikäimist. Aasta lõpul annavad EL-i välisministrid ja kolleegid partnerriikidest tööle hinnangu ja juhtnöörid edaspidiseks.

Loe veel

Idapartnerluse sisuks on integreerumine EL-iga, kuue riigi lähenemine Euroopa Liidu väärtustele, seadusandlusele ja tööviisidele ning EL-i kohalolek ja toetus lähenemisele. Venemaal tugevdatakse aga mõnikord kujutelma, et partnerlus on suunatud nende vastu. See pole muidugi tõsi. Vastupidi, Venemaa, nagu ka Türgi, on teretulnud osalema olulistel tegevusaladel partnerluse multilateraalsetel tasanditel.  

Idapartnerlus ei lahenda kõiki küsimusi ja raskusi, millega kuus parterriiki tegelema peavad. Kuid sellest hoolimata annab ta märku EL-i selgest soovist toetada neid üleminekul ja reformide tegemisel poliitiliselt ja majanduslikult – ja see on protsess, mis peaks tooma jõukust ja stabiilsust kogu piirkonda.

Project Syndicate, 2009

www.project-syndicate.org

Varivalitsus
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare