Demokraatia pole müügiks. Austust ei saa osta
Igaüks saab kokku omaenda summa. Loodan, et meie ühised rõõmud ja kordaminekud kaaluvad kokkuvõttes muredest rohkem. Nii võiksime ka aasta kui terviku pigem heade kui halbade hulka arvata.
Mulluses aastavahetuskõnes ütlesin, et muremusta taeva servas paistab valgust; et me tunneme oma majanduse ja heaolu suure kukkumise lõppu ja uue kosumise algust. Nii ka läks. Ja meil pole põhjust häbeneda. Kriis ei kasvanud katastroofiks ka põhjusel, et me ise tegime raskes olukorras – aga tegelikult juba ka enne neid kehvemaid aegu – üldjoontes õigeid asju.
Siiski pole paljud meie seast leidnud ka majanduse paranevates oludes endale tööd. Kergendust ei pruugi ses osas kõigile tuua ka algav aasta. Meie ühine mure on see, et tööpuudusest ei saaks karjäär ja üksijäetusest elulaad.
Otsingud kooli kaudu
Meil peab jätkuma tahet ja oskust nii abi küsida kui ka seda anda. Aga ennekõike peab jätkuma tahet raskest seisust välja tulla. Ümber ja uuesti õppida. Püsti tõusta ja uuesti alustada.
Eesti ettevõtjatel ja töötegijatel tuleb otsida tegevust ja töökohti ka valdkondadest, mida pole veel olemas, kus veel ei toodeta ega teenindata. See võib kõlada võimatuna. Ometi on just selliste ja ainult selliste otsingute tulemusena jõudnud inimkond – sealhulgas ka Eesti – oma tänase eduni. Need otsingud saavad käia ainult kooli, meie hariduse kaudu.
Hea Eesti rahvas.
Masu ajal on leidnud kinnitust need põhitõed, mida me ise enda kohta arvanud ja teadnud oleme. Et me paremate ja halvemate aegade ainus tõsiselt-võetav mõõt on meie peremehetunne siin maal ja teod selles ilmas, mitte olud ja asjad.
Teiseks lubavad halvemad ajad meil rahulikult vaadata kõigele sellele, kuidas oleme harjunud oma riigiasju ajama ja hakkama saamist mõõtma. Eesti taastas oma iseseisvuse juba 20 aastat tagasi. Me ise oleme oma elu märkimisväärselt muutnud. Me oleme nüüd targemad ja jõu-kamad. Me teame oma tugevusi ja tunneme oma nõrkusi. Kõigi nende teadmiste toel tulebki seada uusi eesmärke.
Ma imestan, kui kuulen kurtmist, justkui poleks Eestil enam suurt sihti, mille poole ühiselt liikuda. Sest me näeme Eestis ka tardumist. Me ei peaks klammerduma mineviku dogmadesse ega uskuma, et kõik kunagised lahendused toimivad igavesti.
Kõigele sellele peame – mu kallid kaasmaalased – mõtlema 6. märtsil, kui parlamenti pürgivad erakonnad ja üksikkandidaadid pakuvad kodanikele lähiaastate valikuid. Mida teeme? Kuidas teeme? Ja – kõige olulisemalt – mida me tahame?
Siis peab rahvas kõrgeima kohtumõistjana ka otsustama, mis on me poliitikaajamises lubatud ja mis mitte. Demokraatia pole müügiks. Austust ei saa osta. See peab olema välistatud, kui me oleme peremehed omal maal.
Seesmiselt kultuursemaks
Hea Eesti rahvas. Seekord tuleb uus aasta teisiti. Juba mõne hetke pärast hakkab Eestis kehtima euro, sama vääring, mida kasutab valdav osa Euroopast.
Kohe saab ka Tallinn enesele Euroopa kultuuripealinna tiitli. Loodan, et kasutame seda kui võimalust muutuda ka ise seesmiselt kultuursemaks ja euroopalikumaks. Et me tajuksime, kuidas kultuur kannab meid, mitte meie ei kanna kultuuri. Et meie tipporkestrid ja dirigendid ja kirjanikud ja muuseumid ja teised on hindamatu väärtus. Nendeta poleks Eestit, vaid oleks üks hoopis teine asi.
Kallid kaasmaalased.
Meie vanemate jalajälgi on siin maal mitme aastatuhande jagu. Siit on mindud ja siia on tuldud; siin on olnud ka väga vaikseid aegu, mil eestlase astumine oli harv ja arglik.
Täna võime me ometi täie kindlusega öelda: me oleme teel. Me oleme teel tulevikku, Eesti on teel tulevikku! Toetame koos minnes üksteist. Jätkugu meil kaasteelistele armastust, mõistmist ja hoolimist.
Head homset! Head uut aastat!
Elagu Eesti!
Varasemad presidentide kõned
Lennart Meri
aastavahetusel 1992/1993
Kallid kaasmaalased! Teie mure elab ka minu südames. Ma ei ole teile kunagi lubanud lihapotte, pudrumägesid ega piimajõgesid. Kuid ometi tahan tänasel õhtul meelde tuletada, et mure sünnib ilma alati koos kaksikvennaga, kelle nimi on lootus. (- - -)
Lootust on toitnud Eesti kroon, mis poole aasta kestel on püsinud niisama kindlalt nagu Greenwichi meridiaan, – nii ütlesin kuu aja eest kõnes NATO nõukogule. Eesti tänavapilt on muutunud, kauplustesse on ilmunud kaubad, mida vanasti võis näha üksnes välismaa reklaamilehtedes, kuid rahva ostuvõime on langenud ja maarahval on rahaga hoopis kitsas. Hea on see, et käed on hakanud sügelema töö järele, sest üle pika aja saab töö eest ka midagi osta.
Lennart Meri
aastavahetusel 1993/1994
Meie tusameele talv tuleb meie kannatamatusest. Kuid riigi taastamine ei ole lambinupule vajutamine, millest hetkega sünnib piibellik valgus. Riik sünnib nagu laps: valude ja vaevadega. Aga nagu laps, sünnib ta armastusest ja sünnitab omakorda armastust. (- - -) Aasta on olnud raske, aga seda suurema eneseteadvusega võime endale öelda, et meie esimene põhiseaduslik aasta on olnud meie esimeste tagasihoidlike saavutuste aasta.
Järgmine aasta on meile murranguline: Eesti Vabariigist lahkuvad viimased võõrriigi väed ja Eesti võib üle pika aja sõbralikult naeratada kõigisse nelja ilmakaarde.
Kõige kaunim on naeratav Eesti.
Arnold Rüütel
aastavahetusel 2002/2003
Lahkuv aasta tõi Eestile oodatud kutse NATO-sse ja Euroopa Liitu. (- - -) Liitumist nii NATO kui Euroopa Liiduga võib võrrelda kõigi nende kannatuste lunastamisega, mis meie rahvas on oma ajaloos üle elanud. Euroopa Komisjoni esimees Romano Prodi võrdles Balti riikide kutsumist Euroopa Liitu saavutatud vabaduse asetamisega seifi. See on tõesti nii! (- - -) Nüüd tuleb meil hästi valmistuda euroreferendumiks, et algava aasta septembris langetada õige otsus. (- - -)
Tehtud kompromissid ei riiva meie rahvuslikku väärikust ja säilitavad riigi õiguse korraldada ise oma rahva elu.
Arnold Rüütel
aastavahetusel 2005/2006
Laste endi tähelepanekud annavad aimu, millest nad tunnevad kõige rohkem puudust – need pole niivõrd materiaalsed väärtused. Hoopis perekonnas valitsev soojus, armastus, hoolivus ja toetus on palju enam väärt kui raha või kallis auto, kirjutas üks laps. Perekond, kus laps saab tuge nii emalt kui ka isalt, on üks ühiskonna jäävaid põhiväärtusi. Samas on otsekui elunormiks kujunenud vanemate kergekäelised lahkuminekud ja elunautimise avalik esiletõstmine. (- - -) Räägin lastest, sest nende arenguvõimalusi eirates seame ohtu nii nende tuleviku kui ka rahvusliku edenemise. (- - -) Hoiaku muutus laste kasvatamise ja perekonna suhtes aitab saavutada positiivset nihet rahvastikuprotsessides.
Toomas Hendrik Ilves
aastavahetusel 2009/2010
Meie kohta ei räägi tõde mitte kriisi sügavus, vaid see, kuidas me kriisis käitume. Otseteed õnneni viivad sageli sohu. Kindla jalgealuse leiame enamasti hoopis käänulisel rajal. Kui otseteed õnneni pole kuskilt võtta üksik-isikul ega perekonnal, on neid samavõrra vähe ka valitsusel ja riigil. Oleme tihtipeale oma poliitikutest otsustajatega rahulolematud ja kurjad. Mina tahan neid täna kiita. (- - -) Majandusraskustest üle saamiseks pole ükski poliitiline jõud teinud ettepanekut loobuda liberaalsest turumajandusest või piirata kodaniku-õigusi.
Möödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel tegi Eesti majanduskriisi harjal sellise vea. Täna oleme targemad.
