EAKL: Kas kuluhüvitis või ümbrikupalk?
“Kui töötaja saab tööandjalt ilma kuludokumentideta ja riigile makse maksmata tasu, nimetatakse seda meie ühiskonnas tavaliselt ümbrikupalgaks,” leiab Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga. “Kuigi Riigikogu menetluses olevas eelnõus seda mõistet ei kasutata, on lihtsal inimesel väga raske mõista, mille poolest erineb kavandatav kuluhüvitis seadustatud ümbrikupalgast.”
Võrdse kohtlemise põhimõte nõuab, et riik peab ühtemoodi suhtuma kõigisse oma kodanikesse, samuti füüsilistesse ja juriidilistesse isikutesse. Sellest tulenevalt peaksid ühesugused kulude hüvitamise põhimõtted kehtima nii eraisikutele, ettevõtetele kui Riigikogu saadikutele.
“On häbi, kui Riigikogu liikmed – rahva esindajad – ennast sellestsamast rahvast kõrgemale tahavad seada,” nentis Taliga. “Kõik maksumaksjad võivad ju tahta õigust arvata oma maksustatavast tulust veerandi maha, esitamata selle kohta riigile mingeid tõestavaid dokumente”.
Kavandatava Riigikogu liikme staatuse seaduse muudatusega on plaanis loobuda neli aastat kehtinud korrast, mille kohaselt pidid Riigikogu liikmed oma tööga seotud kulude eest hüvitise saamiseks need dokumentaalselt tõendama.
Uue korra järgi makstaks hüvitist ilma kuludokumente esitamata, kõik Riigikogu liikmed hakkaksid lisaks põhipalgale saama iga kuu nn kuluhüvitisena veel 30 protsenti nende kuupalgast, millelt ei tule tasuda ei tulu- ega sotsiaalmaksu. Praeguse seisuga tähendaks see igakuiselt vähemalt 12 000 lisakrooni.
