EDWARD LUCAS: Pronkssõdur viis Eesti katastroofi äärele

Eesti seostub mulle raevukate vaidlustega, mille mina tavaliselt võidan. Külma sõja ajal oli tegu lihtsalt väitega, et Eesti ei olnud “tilluke Nõukogude Balti Vabariik”, nagu mu toimetajad BBC-s teda nimetasid, vaid Nõukogude impeeriumi okupeeritud territoorium.

Juba Eestis asudes oli tegu võitlusega, et panna lääs võtma Eesti Kongressi tõsiselt. Pärast iseseisvuse taastamist tuli pikk raske madin selgitamaks, et Eesti ei jätnud “vene vähemust” kodakondsusest “ilma” ega “sundinud peale ühekeelsuse poliitikat”.

Olin alati jälestanud pronkssõdurit (ja levitanud mõtet, et seda peaks nimetama “Tundmatuks vägistajaks”). Kuid selle kasutamine parteipoliitilistel eesmärkidel oli mäng tulega.

Väike avaliku korra probleem muutus sõna otseses mõttes üleöö ülioluliseks rahvusliku julgeoleku küsimuseks.

Minu põhisõnum – Economistis ja mujal – oli selge. Muidugi, Eesti tegi vea. Kuid Kremli reaktsioon oli groteskselt ülepaisutatud. Mõne päeva vältel oli see midagi, mida reklaamiinimesed nimetaksid “keeruliseks kaubaks”.

Suur toetuse, kiindumuse ja austuse reservuaar, mille Eesti oli rajanud Lennarti aastail, osutus muret tekitavalt madalaks. “See on nagu väike mees läheks baari, algataks kakluse ja kutsuks siis oma sõpru appi,” ütles mulle juhtiv Ameerika diplomaat.

Lõpuks tuli lääs appi ja õigusega. See ei juhtunud tänu Eesti allakäinud välisministeeriumile, vaid Kremli prohmakate tõttu. Kui Malõi Kislovski põiktänavas olnuks vaid rahulik pikett, poleks rünnatud Rootsi suursaadiku autot ega oleks toimunud kübersõda, oleks lääne toetus saabunud liiga aeglaselt. Eesti oleks seisnud vastamisi katastroofiga.

Artikkel on lühendatud

Sel reedel ilmub Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud Eesti Päevalehe ühiskondlik-poliitiline ajakiri Möte.
- President Toomas Hendrik Ilves ütleb intervjuus, et Eesti iibe positiivseks muutmise võti on meestes, mitte naistes.
- Uus isamaaline luule: Möte palus Kristiina Ehinil ka Mercal kirjutada oodi tänasele Eestile.
- Uuring näitab, et pea kõigil on Eestis hea elada. Kellel siis täpselt, mõtisklevad Marju Lauristin, Tõnu Õnnepalu, Kihnu Virve, Cool D, Aleksandr Zukermann, Andrus Ansip, Raivo Vetik, Lauri Vahtre, Mart Laar, Contra, Juhan Ulfsak ja mitmed teised.
- Mõtteid Eestist ja Eestiga jagavad Eesti sõbrad Edward Lucas ja Paul Goble.
- Lisaks veel Jaan Kaplinski, Lagle Parek, Tõnu Viik ja Kristiina Ross.

Täpsemalt loe 22. veebruaril Päevalehe vahel ilmuvast Möttest.