Tallinna eelarve sai valmis ja anti volikogule. See näitab nii uue linnavalitsuse efektiivsust kui koostöösuutlikkust, aga ka linna ametkondade valmisolekut uuega kaasa tulla. Eelmise eelarvevariandi kallal pusiti rohkem kui pool aastat, nüüd saadi hakkama vähem kui kuu ajaga.

eelarve pole ulmeline. Midagi pole parata, tegelikult lükkas mu eelkäija Tõnis Palts – kes olemuselt on mõnus Saaremaa mees – oma eelarveprojektiga tahes või tahtmata mulle ämbri ette. See eelarve nägi ette 1,4 miljardit krooni täiendavat laenu, millega tõepoolest nii mõnedki probleemid oleks andnud ära lahendada, ning linnaametid jagasid selle raha eelarveprojektis tänulikult laiali. Paljudele näis, et see raha on juba käes. Nüüd kirjutabki meedia, et “väheneb koolide remondikava”, “kärbitakse teedeehitust” jne. Ka mõnele linnaametnikule või volikogu liikmele näib tunduvat, et selle kärpimisega võetakse ära raha, mis neile varem õigusega kuulus.

Tegelikkuses oli see vaid virtuaalne või nagu Rein Lang armastab öelda: ulmeline raha. Linnavolikogu enda otsusega möödunud suvest oli laenusummale piir ette pandud. Paraku ei tahtnud eelmised linnajuhid volikogu otsustest midagi teada ja talitasid oma suva järgi. Seda raha, mida Palts jagas, ei olnud reaalselt olemas. Aga sellest räägiti nii palju ja veenvalt, et inimesed hakkasid uskuma.

Võib öelda, et kärbiti koolide remondiplaani. Aga sellele tuleks lisada, et kunagi varem pole Tallinnas koolide renoveerimiseks nii palju raha eraldatud. Unustage ära vahepealne utoopia ning võtke arvesse, et 2001. aastal kulutati koolimajade renoveerimiseks ja remondiks 139 miljonit, 2002. aasta eelarves on samaks otstarbeks kavandatud 207 miljonit krooni.

Me loobusime kavandatud hiigellaenust ja nüüd ei pea meie lapsed pead murdma selle üle, kuidas ja mille arvel seda laenu tagasi maksta. Tõepoolest on linna eelarve 700 miljoni krooni võrra väiksem, aga nüüd on tegemist põhiliselt Tallinna oma raha, mitte võõra laenurahaga. Eelarve sai realistlikuks.

Eelarve on tasakaalus. Tulud selles eelarves on hinnatud konservatiivselt, üksikisiku tulumaksu kasvuprotsent on prognoositud isegi madalam kui riigis. Imet sellest eelarvest ärge oodake, 2002. aasta eelarve on raske aja eelarve. Samaks on jäetud maamaks, ühistranspordi piletihinda pole firmadel lastud tõsta. Mingil määral on sellega Tallinnas hinnatõususpiraali pidurdatud, rohkemaks võimalusi esialgu ei ole.

Varade müüki on võrreldes eelmise aastaga kuus korda vähendatud, kuigi selles osas reserve veel jätkub.

Kulud on põhiliselt suunatud hariduse, kultuuri ja spordisfääri (ligi 1,4 miljardit krooni), aga ka teedeehitusse ja kommunaalmajandusse. Üle kahe korra kasvavad kulutused sotsiaalvaldkonda ja elamumajandusse.

Linn kavandab mitmeid soodustusi nii sotsiaalsfääris kui ka väike-ettevõtluse hoogustamiseks. Linnavolikogus on menetluses eelnõu veevärgi- ja kanalisatsiooni liitumistasude sajaprotsendiliseks kompenseerimiseks. Kergendust peaks see kaasa tooma eeskätt Nõmme ja Pirita piirkonna inimestele, aga ka teistele. Veel näeb eelarve mitmeid soodustusi väikelastega peredele. Näiteks saavad emad kolmanda lapse sünnitoetust 5000 krooni. Seda pole varem olnud. Abi hakkavad linnalt saama ka üliõpilasemad, kui volikogu eelnõu heaks kiidab.

Soodustame eeskätt neid, kes on Tallinna maksumaksjad ja kes elavad rahvastikuregistri andmetel Tallinna linnas. Tallinnas on 15-17 000 inimest, kes kasutavad küll pealinna teenuseid ja soodustusi, aga maksud maksavad mujal. Miks peaks pealinlased neid soodustama? Toetame ikkagi lojaalseid Tallinna kodanikke. Loodame, et selle tulemusena hakkab üksikisiku tulumaks pealinnas kasvama.

Eelarve eelistused. Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsiooni tööaeg on suhteliselt lühike – järgmiste kohalike valimisteni on jäänud vähem kui aasta. Põhiline osa sellest, mis kaks erakonda detsembri keskel koalitsioonilepingus kirja panid, mahutati ka eelarvesse.

Selle aastaga peaks oluliselt uuenema linnakeskkond. Kui valmivad Vabaduse puiestee ja Tartu maantee läbimurre, osa Põhjaväilast ja sadama-alade uuest cityst, ei jää see linlastele märkamata. Kõige rohkem raha pannakse sel aastal Tallinna 21. keskkooli renoveerimisse (73,8 miljonit). Ütlen ausalt, mina nii kallist kooli ei oleks ehitanud. Opositsioonis olles hoiatasin selle priiskamise eest oma eelkäijat, aga see osutus mahavisatud jutuks. Nüüd väidetakse, et ratast enam tagasi pöörata ei saavat. Uue näo saavad ka Pirita majandusgümnaasium, Tallinn-Nõmme põhikool, Kesklinna vene gümnaasium, Tõnismäe reaalkool ja mitmed teised haridusobjektid. Jätkub töö Iru Hooldekodu ehitusel, valmib suur Lasnamäe spordihall.

Tallinnas on lahendamata seisnud sundüürnike probleem. Öeldud on, et riik selle oma restitutsioonipoliitikaga tekitas, riik ka lahendagu. Mart Siimanni valitsus eraldas selleks mingil määral raha, Mart Laari valitsus võttis need tagasi enne, kui linn neid kasutama jõudis hakata. Inimesed aga kannatavad.

Eks me riigi käest nõua edaspidigi, aga nüüd on ka linn selgemalt oma õla alla pannud. Arvestame, et sundüürnike probleemi lahendamiseks vajab Tallinn ligi 5000 korterit. Eelmisel aastal andis linn sundüürnikele ja teistele tahtjatele kokku 450 korterit, sealhulgas 107 uut korterit. 2002. aastal on kavas eraldada linna poolt 785 korterit, sealhulgas 235 uut elamispinda. Aga see on alles algus. Programmiga “5000 korterit Tallinnale” juba töötatakse ning see jõuab volikogusse veel sel talvel. Tahame sellega heastada üleminekuperioodil tekitatud ülekohtu.

Linn kavatseb öelda oma sõna ka uute töökohtade loomisel. Veel 5-6 aastat tagasi olime Eestis madala tööpuudusega piirkond. Arvamus oli, et kui mujal tööd ei saa, siis Tallinnas ikka. Nüüd olukord enam nii soodne pole. Järjest rohkem tuleb Tallinna tööd otsima inimesi Virumaalt, Saaremaalt ja Kagu-Eestist, osa neist jäävad ka pealinnas töötuks. Seetõttu on eelarvesse kavandatud programmid väike-ettevõtluse soodustamiseks. Tavaliselt annab just väike-ettevõtlus juurde uusi töökohti, s.h kvalifitseeritud töötajatele. Mis puutub kvalifitseerimata tööjõudu, siis eelarves on raha inimeste rakendamiseks heakorra- ja linnapuhastustöödel.

Arvan, et uue eelarve prioriteedid nõuavad omaette käsitlust. Teen seda kohe, kui eelarve on volikogus heaks kiidetud ning linlased tema järgi ka elama asuvad.