Eelistaksite kaugküttele gaasikütet? Rahakotti ning planeeti kurnav mõtteviis

 (24)

Eelistaksite kaugküttele gaasikütet? Rahakotti ning planeeti kurnav mõtteviis
Foto on illustratiivne.Foto: Raivo Tasso

Tallinna kaugküttepiirkonna ümber tekkinud diskussioonis tuleb mõned asjad selgeks teha. Maagaasil on Eestis hoonete kütmisel oma roll, mis on aastate jooksul vähenenud. Ka kaugküttes kasutatakse maagaasi, millega köetakse pakaselistel päevadel, kattes nn tipukoormust. Taastuvenergiale keskenduvad soojusettevõtted kasutavad gaasi üha vähem, sest küsimus on keskkonnamõjus, hinnas ja tarnekindluses.

Tänu puiduhakkele üleminekule on Tallinnas soojuse hind viimastel aastatel langenud ligi veerandi võrra. Ehk kui 2012. aastal tagasi maksis klient korteri soojaks kütmise eest keskmiselt ligi 100 eurot kuus, siis nüüd on summa veidi üle 70 eurot ning taastuvenergia ja kohaliku kütuse osakaalu kasv annab aluse stabiilseks soojuse hinnaks ka edaspidiseks.

Järkjärguline maagaasist loobumine on pragmaatiline otsus. Juhul kui linna küttesüsteemid sõltuksid gaasi või nafta hinnast, ei suudaks me ennustada sooja hinda tulevikus. Seevastu Eesti metsa- ja puidutööstuse jääkidest toodetava puiduhakke hind püsib stabiilsena ning selle kättesaadavus sõltub ainult kohalikest oludest.

Pealegi ei ole fossiilsed kütused tuleviku valik, mida näitab nii Euroopas kui ka Eestis toimuv energiapööre, mille üheks eesmärgiks on Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukava kohaselt 80 protsendiline taastuvenergia osakaalu kasv soojusmajanduses aastaks 2030. Põhjuseid, miks seda teha, on mitmeid. Näiteks biokütuste kasutamisega Väo energiakompleksis hoiab Utilitas igal aastal ära 480 000 tonni CO2-heite paiskumist atmosfääri - just nii palju rohkem tekiks süsihappegaasi, kui toota sama kogus energiat gaasist ja põlevkivist.

Samal teemal:

Kaugküte on ideaalne linnaenergia

Ilmselgelt on sadade, kui mitte tuhandete lokaalkatlamajade keskkonnamõju suurem kui taastuvkütuseid tarbivatel koostootmisjaamadel, mille arv on piiratud ja võimsus ning efektiivsus väga suur - koostootmisjaamad toodavad lisaks soojusele ka elektrit. Kuid iga lokaalse soojusetootjaga väheneb koostoodetud elektri kogus, mida tuleb asendada elektritootmisega põlevkivist ning ühtlasi langeb energiatootmise kogukasutegur.

Kaugküte on kõige keskkonnasäästlikum ja optimaalsem kütteviis tiheasustuspiirkondades - ideaalne linnaenergia. Lisaks tarbija poolt hinnatud mugavusele on kaugkütte eeliseks tarnekindlus: seadus kohustab soojusettevõtteid hoidma reservkütust, mis tagab kliendile varustuskindluse. Lokaalkatlamajadele sellist nõudmist ei rakendata, mistõttu muutub võimaliku avarii korral maagaasist sõltuvates majades kütmine võimatuks.

Kaugküttepiirkonna kehtestamisega esitatakse ühtlasi soojaettevõttele nõudeid investeeringute ja süsteemi elujõulisuse osas. Utilitas investeeris Tallinnas eelmisel aastal üle 40 miljoni euro, nii uude koostootmisjaama kui ka süsteemi töökindlusse ja efektiivsusesse.

Loomulikult vajab, energeetika hiiglaslikke investeeringuid, mis peavad andma tarbijatele kindluse ja mõistliku hinna aastakümneteks. Kohalikest kütustest toodetav taastuvenergia täidab seda eesmärki kõige paremini - see ei sõltu idast imporditavast kütusest ja selle hinnakõikumistest ning tagab puhtama keskkonna.

Eesti ühines 2015. aastal globaalse, 195 riigi poolt allkirjastatud Pariisi kliimakokkuleppega, et pidurdada kliima soojenemist. Kokkuleppega kohustuvad riigid rakendama kõikvõimalikke meetmeid heitkoguste vähendamiseks, et hoida globaalse keskmise temperatuuri tõusu tunduvalt alla 2 °C. Iga investeering fossiilsetesse kütustesse viib meid selle eesmärgi saavutamisest kaugemale.

Vormistage Eesti Päevalehe soodushinnaga püsimaksetellimus ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust oma postkastis vaid 30 sendi eest päevas! Vaata siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare