Eerik-Niiles Krossi suur küsimus: Kas Odessa tragöödia oli lõpp, algus või lõpu algus?

2. mail esimestel tundidel alustas Ukraina armee kauaoodatud vastulööki Ida-Ukrainas mitmeid linnasüdameid ja starteegilisi objekte hõivanud ja Vene eriüksuste võiteljate poolt toetatud separatistide vastu.

Ukrainlaste operatsiooni põhisihtmärk on Slavjansk, mis asub separtistide poolt haaratud piirkonna keskmes, kus nende positsioonid on olnud kõige tugevamad ja nähtasvamad ja kust kahtlustati ülejäänud tugipunktide juhtimist.

Separatistid tulistasid alla kaks Ukraina lahinghelikopterit kasutades selleks nn MANPAD-e ehk õhutrõrjerakette, mis nagu ütles USA president Obama "tavaliselt ei kuulu meeleavaldajate arsenali". Eilne ukrainalste operatsioon oli esimene tõsine sõjaline löök Venemaalt initsieeritud ja juhitud Ida-Ukraina ülevõtjate vastu, kes seni olid ligi kuu aja jooksul enam-vähem takistamatult hõivanud ühe linna või objekti teise järel. Veel neljapäeval teatas Ukraina presidendi kohusetäitja, et võimud on kaotanud kontrolli Ida-Ukrainas arenevate sündmuste üle. Eile hommikul hakkas initsiatiiv esimest korda kogu konflikti vältel minema Ukraina võimude kätte.

Slovjanski operatsioon oli täies hoos kui ootamatult lahvatas vägivald Odessast. Venemeelsed isikud ründasid kaigaste ja ka tulirelvadega varustatult Ukraina ühtsust toetatavat marssi. Puhkesid kaklused, süüdati autosid, venemeelsed hõivasid Odessa ametiühinguhoone. Seda üritasid ukrainameelsed tagasi võtta, hoone süüdati põlema ja põlengus hukkus täspelt veel teadmata hulk separatsite, kindlasti üle 40. Kuulihaavadesse suri vähemalt 5 Ukraina ühtsuse eest seisjat.

Toimunu üksikasjad ja sündmuste põhjused Odessas on hetkel äärmiselt ebaselged. Selge on ainult, et traagiliselt on hukkunud kümned inimesed. Tegemist on ühe jubedama sündmusega Ukraina iseseisvuse ajaloos mis jääb ehk alla ainult Maidani "taevase saja" langemisele snaiprirünnakutes.

Odessa juhtum on juba tekitanud ja kindlasti tekitab äärmiselt vastakaid hinnanguid, tõsisised süüdistusi ja loodetavasti tuleb aeg, kus Ukraina valitsus võib-olla rahvusvaheliste uurijate kaasabil tõe tuvastab. Kuivõrd konflikt Ukrainas kestab ja toimunu ajastus ei saa olla juhuslik, võib Odessa veresaun osutuda selle üheks pöördündmuseks.

Esiteks ei saa Odessas juhtunut ilmselt käsitelda eraldi Ukraina sõjaväe üsna edukalt alanud operatsioonist idas. Kuigi Odessa on Slavjanskist 700 km kaugusel ja operatiivselt pole kahel asjal mingit seost, on seos strateegiline. Ukraina Julgeolekuteenistus on juba kinnitanud, et enamik hukkunud separatiste pärinseid Venemaalt ja Vene kontrolli all olevast Transnistriast ning et separatiste juhti väljaspoolt Ukrainat.

Odessa on seni olnud küll suhteliselt rahulik, ent sealt on mitmel korral kätte saadud sabotaažiülesannetega vene agente. Tuleb pidada tõenäoliseks, et kogu Ida-Ukraina sõjalist hõivamist juhtivad jõud andsid Slovjanski operatsioonilt tähelepanu ja jõudude eemaletõmbamiseks korralduse alustada rahutusi Odessas. Nagu öeldud, tõde ehk selgub edaspidi, ent toimunu ajastus ja hukkunute päritolu räägivad selle kasuks.

Täna on kriitiliselt oluline, kuidas reageerib Odessa tragöödiale Kiiev ja kuidas Moskva. Kiievilt loodame võimalikult ausat uurimist ja selgitusi. Muide, Odessa politseiülem, kelle juhitavad jõud vägivalla ärahoidmisel täielikult läbi kukkusid, on juba koha kaotanud.

Moskva reaktsioon on paraku olnud ootuspärane. Moskva süüdistab Kiievit fašistlikus karistusoperatsioonis tsiviilelainke vastu ja on teatanud, et valimiste korraldamine oleks nüüd "absurdne". Seega kasutab Moskva Odessat vähemalt ühe oma põhieesmärgi ehk 25. maile määratud valimiste nurjamise või minimaalselt mittetunnustamise ettekäändena.

Suur küsimus on, kas Odessa võiks saada ametlikuks ettekäändeks Venemaa sissetungile. On selge, et Moskva peab lähipäevil osustama, kas tulla hetkel kaotvatele separatistidele Ida-Ukrainasse suuremate jõududega appi. Eile teatas Putini esindaja Peskov, et "Venemaa on saanud tuhandeid telefonikõnesid abipalvetega" ja et "Moskva on kaotanud nende inimeste üle mõjuvõimu". Viimast fraasi saab muidugi ka käsitlusena omaksvõtuna varasemast mõjujõust, kuid enam meenutab see Kremli väidet 2008 aasta augusti alguses, kus nad olevat kaotanud mõjuvõimu Lõuna-Osseetia paramilitaaride üle, kes tulistasid kahuritest Gruusia külasid.

Mõne päeva jooksul saab selgeks, millist pööret konfliktis Slovjanski operatsioon ja Odessa tragöödia tähistab. Venemaa võib Odessa ettekäändel ja tegelikult vastulöögiks Ukraina edule Ida-Ukrainas üritada rünnakut, mis tähendaks hüppelist eskalatsiooni. Odessat võidaks kasutada tõestusena "rahvuvalveoperatsiooni" vajadusest.

Odessa sündmuste kremlipoolsest tõlgendusest sõltub suurel määral Ukaina edasine saatus. Kui Venemaa vastulööki ei tule ja Ukraina väed suudavad jätkata linnakeskuste puhastamist (täna hommikul vabastati ka suur osa Krematorskist), võib öelda, et Ukraina on käimasolevas sõjas saavutanud esimese edu. Odessa tragöödiat tuleb aga lugeda Venemaa väga valesti läinud provokatsiooniks, mis ehk siiski on kõigi osapoolte jaoks õppetund edaspidiseks