Eero Rebo: Ukraina ja Gruusia on hoiatuseks, mis juhtub, kui piiri valmis ei ehita
Piiri valvavad eksperdid on väljatöötanud plaani, kuidas märgistada ja valvata parimal võimalikul viisil riigipiiri, mis on ühtlasi Euroopa Liidu ja NATO välispiiriks. Tänaseks on arutelu jõudnud seisu, kus vaidlused ei käi kahjuks mitte selle üle, kuidas oleks kõige parem meie piiri valvata ja kuidas seda välja ehitada, vaid diskussiooni peetakse selle üle, kas me üldse midagi tegema peame. Olen kaitseväelasena koos piirivalvuritega läbi käinud lugematul hulgal kilomeetreid meie riigipiiril ja mul ei ole mingit kahtlust, et piiri märgistamine ning olukorrateadlikkuse saavutamine on riikliku tähtsusega küsimused.
„Nihkuvad piirid"
Reaalsete lahenduste pakilisust tuletavad meelde igapäevased uudised meie naaberriigi teistel piiridel käivatest konfliktidest. Olgu siinkohal nimetatud relvastatud konflikt Ukrainas, kus kontroll piiriületuse üle oli sõja alguses võtmeküsimuseks. Georgia ja Lõuna-Osseetia piir, kus piirimärgised üha enam Georgia sisemaale „nihkuvad" ning sellega suudetakse külvata usaldamatust ja hirmu kahe rahva vahel.
Meie kagupiir on kaugel idüllilisest kujutelmast, kus koeraga piirivalvur riisutud liivariba kõrval jalutab. Piltlikult öeldes on täna meie kagupiiriks jupp oja ja siht soo peal, kuhu pääseb vaid jala. Loomulikult on ka täna paremaid piirilõike, kuid ühtset ja kõigile arusaadavat ning iga ilmaga tajutavat, korralikult maha märgitud ja kahte riiki eraldavat piiri meie ja nende vahel ei ole.
Olukorrateadlikust, et me teaksime ja kontrolliksime ööpäevaringselt ja iga ilmaga mis ja kes meie riiki sisse või välja liigub, on samuti vaja oluliselt tõsta. Piirivalvamise eksperdid on omad ettepanekud teinud ning ehitajad ning teiste elualade asjatundjad on andnud oma hinnangud kuidas seda kõike rajada.
Salakaubavedajate ja eriteenistuste koostöö
Strateegilises plaanis oluline, et piir oleks maastikul selgelt märgistatud ja hästi tajutav ning me saaksime sealt pidevalt ülevaadet. Hea piir on sellist naabrit omavale väikeriigile eluliselt vajalik. Mitte vähem oluline on ka igapäevase kriminaalse tegevuse takistamine, seda enam et me oleme ka meediast või kaitsepolitsei aastaraamatust lugenud, millised on seosed salakaubavedajate ning meie idanaabri eriteenistuste vahel. Kohtulahendini on jõudnud mitu kriminaalasja, kus piiri haavatavusi ära kasutanud salakaubavedajad kogusid Eestis Putini režiimi julgeolekuteenistustele infot meie jõuametkondade tegevusest, võimetest ja potentsiaalsetest haavatavustest.
Sama mudelit kasutas FSB ka Ukrainas, kus salakaubavedajate edastatud info võimaldas režiimile sobilikul hetkel samu järeleproovitud radu ja mooduseid sisse viia eriväelased ja muud „rohelised mehikesed", kelle abiga asuti Novorossijat looma. Ukrainas ei olnud riigipiir välja ehitatud, see ei aidanud kaas olukorra selgusele ja raskendas kaitsjate tegevust.
Vajalik eelhoiatus
Meie riigipiir ei jookse ainult mööda maad vaid seda valvatakse ka veekogudel ning PPA pädevuses on tuvastada madalalt lendavad õhuvahendid. Erinevad droonid on kasutuses pingesituatsioonides ning sõjakolletes ründe- ja luurevahenditena, kui kasutuses ka salakaubavedajate seas. Kui valvata vaid maal ja veel ning õhk katmata jätta, siis ei ole võimalik ära hoida leebemal juhul narkoliiklust, karmimal puhul lokaalset elektroonilise luure tegevust või koguni sabotaažiakte. Tehnika selleks on tänapäeval piisavalt võimekas ja odav.
Eestile on vaja eelhoiatust, et õigel hetkel käivitada esmase iseseisva kaitsevõime selgrooks olev reservvägi ning kaasata meie liitlased. Tõrgeteta toimiv ja selge riigipiir on vaenu vastu eelhoiatuseks, aga ka heidutuseks.
Arutelu riigipiiri väljaehitamisest ei tohi takerduda küsimustesse, kes on süüdi, kes vastutab ja kas seda täiel määral ikka vaja teha on. Pidav piir on vaja ära teha, sest seda on vaja.
