Eesmärgiks Eesti aeg
Bandiidi pojast poliitikuks – nii võib võtta kahe sõnaga kokku Andres Tarandi senise elutee. Väljasaatmisele määratud bandiidi poeg oli tema ametlikuks tiitliks pärast isa vangistamist ja Vorkuta söekaevandusse saatmist. Andres Tarand aga ei tõusnud mitte lihtsalt poliitikuks, vaid ühena vähestest elavatest poliitikutest sajandi suurkujuks. Tema nimi seostub rahva mälus senimaani Eesti aja tagasitulekuga. Moskva aja asendamine Eesti ajaga oli ihaldusväärsuselt võrreldav oma raha ja Eesti lipuga.
Tarand ise suhtub oma poliitikurolli küllalt enesekriitiliselt: "Usun, et minu osavõtt on mõjunud mõnevõrra rahustavamalt ja juhtinud tasakaalukamate otsuste juurde, eriti kümmekond aastat tagasi, kui hirmus hoog oli peal. Oleks võinud ju, nagu paljudel saatusekaaslastel riikidel, minna üle serva. See pole kindlasti üksi minu teene."
Mis käes on, tundub iseenesest loomulik. Andres Tarand on seda meelt, et kuigi paljudel on suuri probleeme, ei saa selle kõrval unustada, et kõigest hoolimata on meil hästi läinud. Väike rahvas on pinnale ujunud, sajandi lõpu suur ajalooline shanss teoks tehtud. Aga et puudusi on – need ei kao kunagi kuhugi.
Tarand on läbinud karmi elukooli, mis sisaldab ka Antarktika uurimist, "40 kirja", keskkonnakaitset ja laulvat revolutsiooni. Enda poliitikasse sattumist peab ta aga üsna ettearvamatuks, sest polnud halli ettekujutustki, et N Liit äkki tema eluajal ära lõpeb. Viimased kümme aastat on truult Toompeal oldud: "Eesti hakkab jõudma niisugusesse faasi, kus poliitika tegemine muutub organiseeritumaks, ühtlasi igavamaks – parteid kasvatavad endale noori järeltulijaid juba lastetoast. Ma ei kurvasta, kui võin siit peagi minema astuda, vabatahtlikult."
Andres Tarandit ootab ees kaks tõsist tööd, milleks igapäevane poliitikasagin hästi mahti ei anna. Esiteks vaja terviklikult avaldada "väga oma asi", mahukas materjal Eesti kliima kohta ajaloolisel ajal, mis on rekonstrueeritud kroonikates ja dokumentides kirjapandu põhjal. Alates 12. sajandist, kõige parem osa puudutab Tallinna kui hansalinna laevaliiklust, mille põhjal saab määrata talvised olud.
Teiseks huvitab järjest rohkem eesti rahva käekäik neljakümnendatel aastatel: "Kes kuhu poole sattus ja kuhu viidi, kes Rootsi, kes Siberisse. Praegu käsitletakse seda natuke liiga skemaatiliselt, et ikkagi keegi oli õige ja keegi vale. Tegelikult on inimene küllaltki puuleht selles tormis. Mind huvitab oma suguseltsi saatus, eriti meesisikud, keda sattus iga poole esindajaks. See on nagu veetilk, milles peegeldub Eesti saatus."
Andres Tarand 60
Sündinud: 11.01.1940 Tallinnas
Õppinud: lõpetas 1958 Tallinna 2. keskkooli ja 1963 TRÜ klimatoloogina; 1965–68 Tallinna Botaanikaaia aspirantuuris, Antarktise ekspeditsioon 1968–70
Eluloolist: 1963–65 N armees, 1965–90 Tallinna Botaanikaaias (teadusdirektor 1979–81, direktor 1988–90), 1992–94 keskkonnaminister, 1994–95 peaminister
Osalenud: Rahvarinde, Rohelise Liikumise, Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee töös; EV Ülemnõukogu (1990–92) ja Riigikogu kolme koosseisu saadik; Riigikogu väliskomisjoni esimees
Mõõdukate esimees 1996