14.07.2017, 00:05
Eesti juhtimiskultuur on jäänud 19. sajandi mõisatallide tasemele
Eesti mahajäämus tootmise digiteerimisel mõjuks ootamatult, kui meil poleks pikaajalisi kogemusi juhtimisoskuste puudulikkuses. Meie rahvusliku juhtimise oskusteave on jäänud 19. sajandi mõisatallide tasemele, mida on kirjeldanud klassikud Eduard Vilde jt, kuid hea kujundi asjaolude mõistmiseks leiame ka Aleksei Tolstoi raamatust „Kuldvõtmeke” nukuteatri omaniku Carabas Barabasi kujul.
FOTO:
Isekate ja isetarkade maailmameistriks pretendeerivate juhtide osakaal meie asutuste ja ettevõtete juhtide hulgas on liiga suur. Piitsa asemel plaksutavad nad salvavate märkuste, tööalase tagakiusamise või psühholoogilise survega.
Kogenud juhte ja spetsialiste ühendava Kuldliiga aastatepikkuse tegevuse kestel oleme kuulnud uskumatuid lugusid sellest, kuidas Eestis firmajuhid kohtlevad küpses keskeas kaastöötajaid. On põhjust arvata, et nii suhtutakse ka teistesse eagruppidesse, kuid noorematel on kergem töökohta vahetada ja paremad tingimused leitakse välismaal.