Eesti Kalastajate Selts: koha on Eesti rannikuvetes hävimisohus! Kuidas teda päästa?
Täna tuleb tõdeda, et kohavarude olukord Eesti rannikumeres ei ole just kiita. Maailma Looduse Fondi (WWF seafood guide assessments) hinnangul ei ole koha asurkonna seisund Liivi lahe piirkonnas jätkusuutlik. Vajalikud on meetmed koha asurkonna seisundi parandamiseks, millest kõige tõhusam on soovitus tarbimist vältida.
Pilk ajalooürikutesse räägib, et ennem Teist maailmasõda püüti Pärnu lahest välja keskmiselt 540 tonni koha hooajal, kusjuures kõige viljakam aasta oli 1933, kui saak ulatus pisut üle 800 tonni. Kas kõlab uskumatuna? Viimase 25 aasta parimad saagid on jäänud eelmise sajandi lõppu, kus 1993 aastal püüti välja 420 tonni ja 1996 aastal 315 tonni koha.
Kui rääkida harrastajate poolt väljapüütavast kohast Eesti rannikumeres, siis selle hindamine on keerulisem, kui esialgu arvata võiks. Nimelt puudub koha harrastuspüügi kohta arvestatav statistika, on vaid tuletuslikul teel saadud numbrid.
2013. aastal koostati keskkonnaministeeriumi tellimusel Eesti Uuringukeskus OÜ poolt Eesti harrastuskalapüügi kvantitatiivuuring. Intervjuusid viidi läbi 2924 inimesega, kellest 645 olid harrastuskalurid. Nimetatud uuringus mainitakse seejuures ka ära, et Eestis võiks hinnanguliselt olla ligi 306 000 harrastuskalastajat, kes 2010. aastal püüdsid rannikumerest ja siseveekogudest hinnanguliselt vähemalt 39 tonni ja 2012. aastal vähemalt 90 tonni koha. Kordan veelkord üle, tegemist on ainult hinnanguga.
Harrastajate hulgas oli koha selle uuringu põhjal 2012 aastal eeldatavalt väljapüütud koguselt 5. kohal. Koha edastasid selle küsitluse põhjal ahven, haug, särg ja latikas.
Eelnevast hinnangust ilmselt palju adekvaatsema pildi koha harrastuspüügist Pärnu lahel annab käesoleva aasta suvel 16. juulist kuni 25. augustini juhusliku 16 päeva jooksul Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi poolt läbiviidud pistelised katsepüügid.
Katsepüügi tulemus, kus väljapüütud kalast 14% olid mõõdus, jääb siiski viimastel aastatel isikliku kogemuse alusel ja ilmselt ka paljude teiste harrastajate poolt saadud tulemuste piiridesse, kus umbes iga kümnes koha on olnud mõõdus.
Eelpool toodud andmete alusel saame me prognoosida arvestuslikku saagi, mille eeldatavalt püüavad harrastaja välja Pärnu lahel.
Kahe püügikuu jooksul peaks harrastajate paatidest läbi käima ca 10,6 tonni koha, millest alamõõdu 44 cm korral tohib ära võtta ca 2,9 tonni. Kindlasti ei ole toodud numbrid lõplik tõde ja seda järgnevatel põhjustel. Püügikõlbulikke päevi, kus merel ei mölla torm, võib olla tegelikkuses kas rohkem või vähem. Kohapüügi hooaja pikkust on samuti keeruline prognoosida, see võib olla kaks kuni kolm kuud pikk. Lisaks tuleb tõdeda, et 2,9 tonni otsest populatsiooni kahanemist kahe kuu jooksul ei ole lõplik number. Sellele kogusele lisandub veel väljapüütud alamõõduline koha, mida alamõõtu mitte arvestavad harrastajad kaasa võtavad ja ka teatud kaduvväike osa tagasilastud kaladest, kelle vigastused peale konksu otsast vabastamist on osutunud aja jooksul surmavateks.
Siinkohal kutsun ma kõiki harrastajaid üles pidama kinni kohale kehtestatud alamõõdust ja hoolikamalt vabastama konksu otsast alamõõdulisi kalu, kelle jaoks võivad konksuga tekitatud vigastused osutuda surmavaks!
Lisaks eelpool toodule tasub edaspidiste püügikitsenduste kehtestamisel arvestada ka muutuva keskkonnaga ehk teisisõnu kliima soojenemisega. Koha koeb, kui veetemperatuur on 12 – 14 °C juures. Koelmujadade juures 2014 aastal teostatud vaatlusandmed räägivad, et juba mai keskel on veetemperatuur jõudmas kudemiseks sobiva temperatuurini. Kui lähtuda põhimõttest, et lisaks kudeajale on vaja kaitsta ka kala kuderännet, siis on otstarbekas kehtestada püügikeeld, mis algab enne 14. maid.
Eesti kalastajate selts on oma liikmete ja aktiivsemate kalaspordiklubidega arutanud käesoleval aastal keskkonnaministeeriumi poolt 10. juunist 15. juulini kohavarude kaitseks kehtestatud püügikeelu otstarbekust ja leiab, et keeld on olnud vajalik kohavarude suurendamiseks ja liigi jätkusuutlikkuse tõstmiseks kuid kahjuks on antud keelu algus liiga hiline, mis on kudeva koha kaitsmiseks ebapiisav.
Kalastajate selts teeb lähtuvalt läbiviidud liikmeküsitlusest ning suhtlusest kalaspordiklubidega koha kaitsmiseks aastaks 2016 järgmised ettepanekud:
-Kehtestada Eesti rannikumeres koha püügikeeld 6. maist 15. juulini;
-Kehtestada Eesti rannikumeres koha kaaspüügikeeld 6. maist 15. juulini, välja arvatud nakkevõrkudega püügil esineval kaaspüügil;
-Kehtestada Pärnu lahes põhja pool Kotinina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º17.890'N ja 24º16.718'E, ja Tahkunina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º15.515'N ja 24º29.364'E, vahelist ühendussirget keelata kasutada nakkevõrku ja konkspüüniseid (sealhulgas trollimine) 6. maist 15. juulini;
-Ühtlustada Peipsi järves ja rannikumeres ning sinna suubuvates jõgedes koha alammõõt, tõstes rannikumeres kehtivat alammõõtu 44 cm-lt 46 cm-le.
Viimastel aruteludel koha kaitsmise teemal on läbi käinud ka palju teisi ettepanekuid, näiteks: keelata trollimine Pärnu lahel, keelata lantidele enam kui 1 konksu kasutamine ja keelata kohapüügil kidadega konksude kasutamine.
Viimatinimetatud keeldusid Eesti kalastajate selts ei toeta, sest harrastajate poolt kättesaadava koha kogus on liiga väike, et nimetatud meetmed annaksid koha populatsiooni suurendamisel märkimisväärseid tulemusi.
Samas leiame, et olukorras, kus püügikeelu aega eeldatavalt suurendatakse ning alammõõtu tõstetakse, tuleb mõelda sellele, kuidas ajutiselt kompenseerida kutselistele rannakaluritele leiva laualt ära võtmine?
Hea harrastuskalastaja, kutsume Sind osalema kalastajate seltsi töös, et üheskoos seista hea Eesti vete kalarohkuse ning võrdsete püügitingimuste loomise eest. Peame olema suutelised vaatame ette rohkem kui paar aastat! Ka Sinu lapsed ning lapselapsed tahavad püüda head eestimaist kala.
