Eesti keskkonnaorganisatsioonide ühisavaldus

Seoses Narva elektrijaamade käimasoleva erastamisega NR Generating Holdings (No.14) B.V.-le.

President, peaminister, õiguskantsler, keskkonnaminister, majandusminister, rahandusminister, riigikogu ja fraktsioonid, riigikogu majanduskomisjon, riigikogu keskkonnakomisjon, koalitsiooninõukogu, keskkonnainspektsioon.

Meie, allakirjutanud keskkonnaorganisatsioonid, juhime käesoleva ühisavaldusega riigiorganite tähelepanu puudujääkidele Eesti energeetika arendamisel ja konkreetselt Narva Elektrijaamade erastamisel välisinvestorile, milles näeme ohtu Eesti riigi tulevikule tervikuna, rääkimata keskkonnakaitselistest aspektidest.

Ettevalmistatud leping NRG-ga põlistab meie arvates põlevkivienergeetika järgmiseks viieteistkümneks aastaks, andes talle olulised eelised võrreldes mistahes alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtmisega. Samas vajutame sellega Ida-Virumaa veelgi sügavamasse sotsiaalmajanduslikku kriisi.

Ühtlasi esitame tungivad taotlused olukorra muutmiseks, eelkõige valitsuse suhtumises riigi arengu planeerimisse ja otsuste vastuvõtmisesse, mida tuleb teha avatult ja koostöös oma rahvaga, teadlaste ja ka valitud rahvaesindajatega riigikogus, järgides seadusi ja endi poolt vastu võetud otsuseid. Ühisavaldus on toetuseks Eesti akadeemikute samasisulisele pöördumisele 14.juunil 2001 ajalehes "Postimees".

Tulenevalt ülaltoodust, taotleme:

Peatada Narva Elektrijaamade müük (erastamine) ning avalikustada kõik Narva Elektrijaamade erastamise tehingu asjaolud;

Hinnata AS Narva Elektrijaamade ja AS Eesti Põlevkivi tegelik väärtus, leida põlevkivielektri ja -varude õige hind ja võrrelda seda alternatiivsete kütuste ja tehnoloogiatega;

Läbi viia seadusekohane strateegiline keskkonnamõju hindamine "Eesti põlevkivienergeetika restruktureerimise tegevuskava 2001-2006" suhtes;

Koostada avalikkust, eksperte, teadlasi ja valitsusväliseid organisatsioone kaasa tõmmates uus Eesti energeetika arengukava, mis on kooskõlas säästva, jätkusuutliku arengu põhimõtetega Euroopa Liidu säästva arengu strateegiaga;

Paralleelselt uue Eesti energeetika arengukava koostamisega alustada Eesti säästva arengu strateegia välja töötamist vastavalt 11. juuli 2000. aasta valitsuse kabinetiistungi otsusele. Seoses selle otsusega vaadata üle seadusandlus ja teised majanduse arengu strateegiad;

Ida-Virumaa kohta koostada regionaalarengu strateegia, kus kogu Eesti riigi strateegilisi huve silmas pidades oleks jätkusuutlike, pikaajaliste stsenaariumite kaudu analüüsitud muuhulgas elanike tööhõive ja Eesti ühiskonda integreerimise võimalused.

Ülaltoodud Eestile üliolulisi probleeme tuleb arutada maksimaalselt läbipaistvalt, mis oleks kooskõlas nii avaliku teabe seaduse kui Šrhusi konventsiooni põhimõtetega. Keskkonnaorganisatsioonid on valmis koostööks nii avaliku sektori kui kõigi teiste huvitatud osapooltega eelpooltoodud punktide täitmiseks ja arendamiseks.

Eesti Keskkonnainstituut,Eesti Looduskaitse Selts, Eestimaa Looduse Fond,Eesti Noorte Looduskaitse Ühing, Eesti Roheline Liikumine,Nõmme Tee Selts, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse ühing, Säästva Eesti Instituut, SEI-Tallinn