Eesti peaks valmistuma hoopis põlevkivienergeetika lõpuks

Põlevkivitootmise eelistamisest on Eestis saanud norm, mida otsustajad ei taha isegi drastiliselt muutunud seisus muuta.

Valitsuselt kiirkorras heakskiidu saanud põlevkivisektori toetusmeetmed annavad tunnistust energeetikas toimuvate muutuste ignoreerimisest ja tulevikutrende arvestava energiapoliitika puudumisest. Põlevkivienergeetikast räägiti senini kui meie rahvuslikust innovatsiooniprojektist. See jutt on osutunud propagandaks, mis on takistanud õigel ajal õigeid otsuseid tegemast. Asi ei ole ainult nafta ja muude energiakandjate madalates hindades, vaid ka sektori erakordselt suures saastekoormuses ja kallis tehnoloogias.

Iga lisanduv taastuva energia megavatt nõrgestab musta energia tootjate turuolukorda veelgi. Elektrienergia turuhind kujuneb elektrijaamade kütusekulu põhjal ja kütusevabad tootmisvõimsused nagu tuul, päike ja vesi võimaldavad fossiilenergia tootjatel turule vähem energiat toota. Oluline surveallikas on ka energia kokkuhoiu ja kasvuhoonegaaside vähendamise ideoloogia.