Eesti riigipead
Homme on Eesti 80. aastapäev. Sel puhul võiks mõne sõnaga meenutada neid, kes meie riigile aluse panid. Riigijuhtide saatus kujunes esimese nõukogude okupatsiooni saabudes järgmiseks: OTTO STRANDMAN, peaminister 9.5.1919–18.11.1919, riigivanem 1929–1930, IV ja V Riigikogu liige, 1933–1939 Eesti saadik Pariisis, Brüsselis ja Vatikanis. 1939 palus end ametist vabastada ja naasis koju. Pool aastat pärast nõukogude okupatsi
ooni algust sai ta kutse ilmuda NKVD-sse ja laskis end maha.
JAAN TÕNISSON, peaminister 18.11.1919–28.7.1920, hiljem korduvalt riigivanem, mitme Riigikogu liige ja esimees, ühistegevuse õpetuse professor, Eesti konservatiivliberaalse suuna tuntumaid juhte juba eelmise sajandi lõpust, pres
ident K. Pätsi vastase opositsiooni juht. Vahistati NKVD poolt detsembris 1940 ja sestpeale teadmata kadunud. Väga tõenäoliselt lasti ta juulis 1941 Tallinnas maha.
ADO BIRK, kolm päeva võimul olnud valitsuse peaminister, kahes valitsuses välisminister, 1922–1926 Eesti saadik Moskvas, hiljem advokaat, ärimees ja apostliku õigeusu kiriku tegelane. Vahistati NKVD poolt 14.6.1941 ja suri 2.2.19
42 Venemaal Sosva vangilaagris enne mahalaskmisotsuse täideviimist.
ANTS PIIP, peaminister 26.10.1920–20.12.1920, Eesti esimene riigivanem, Eesti saadik USA-s, Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor, korduvalt välisminister, ka viimases iseseisvas Eesti valitsuses 1939–1940. Vahistati
NKVD poolt 30.6.1941 ja suri 1.10.1941 Venemaal Permi vangilaagris.
JUHAN KUKK, riigivanem 21.11.1922–2.8.1923, mitme valitsuse majandus- ja rahandusminister, majandus- ja pangandustegelane. Vahistati NKVD poolt 1940, suri 1945 Venemaal vangistuses.
FRIEDRICH AKEL, riigivanem 26.3.1924–16.12.1924, hiljem korduvalt välisminister, kahe Riigikogu liige, Eesti saadik Rootsis. Tuntumaid tsentristlikke poliitikuid, elukutselt silmaarst. Vahistati NKVD poolt 17.10.1940, lasti maha 3.7.19
41 Tallinnas.
JÜRI JAAKSON, riigivanem 16.12.1924–15.12.1925, advokaat ja kohtutegelane, aastast 1926 Eesti Panga president. Vahistati NKVD poolt 14.6.1941, lasti maha 20.4.1942 Venemaal Sosva vangilaagris.
JAAN TEEMANT, riigivanem 15.12.1925–9.12.1927 ja 19.2.1932– 19.7.1932, nelja Riigikogu liige, advokaat, K. Pätsi autoritaarsuse kriitik. Vahistati NKVD poolt 23.7.1940 ja sestpeale teadmata kadunud. Väga tõenäoliselt lasti ta juulis 194
1 Tallinnas maha.
AUGUST REI, riigivanem 4.12.1928–9.7.1929, Asutava Kogu esimees, mitme Riigikogu liige, 1932–1933 välisminister, aastast 1937 Eesti saadik Moskvas. Parempoolsete sotsiaaldemokraatide tuntumaid juhte. Sai saadikuna juunis 1940 ame
tisse pandud punaselt Eesti valitsuselt, s.t okupatsioonivõimult korralduse tulla Moskvast Tallinna, kuid tagasiteel põgenes Riiast Stockholmi. Oli Rootsis üks eesti paguluse juhte. Suri 1963.
KARL EINBUND-EENPALU, riigivanem 19.7.1932–1.11.1932, esimese iseseisvusaja kõigi kuue Riigikogu liige, sise- ja peaminister. Üks autoritaarsuse ideolooge, hariduselt jurist. Vahistati NKVD poolt 24.7.1940, suri 27.1.1942 Venemaal Vjatka van
gilaagris.
KONSTANTIN PÄTS, Eesti Vabariigi President 21.4.1938.– 23.7.1940, riigihoidja ja alates 25.1.1921 korduvalt riigivanem. Ajutise Valitsuse peaminister 1918. Vahistati NKVD poolt 30.7.1940. Vabastati vangilaagrist suvel 1954 ja toodi Eest
isse vaimuhaiglasse. Kui tema Eestis viibimine sai laiemalt teatavaks, viidi ta uuesti Venemaale. Suri 19.1.1956 Kalinini vaimuhaiglas.
Nende meeste saatus on võrreldav Nürnbergi protsessi süüaluste saatusega. Kuid Nürnbergis olid rahvaste kohtu ees vastutust andmas Teise maailmasõja peamised süüdlased. Milles siis seisnes väikese Eesti riigivanemate süü? Kes olid kohtumõistjad?
