Eestikeelsus infoühiskonnas
Augusti lõpus tutvustati Tallinna kunstihoones esimest eestikeelset laiatarbetarkvara Office XP, septembri viimasel nädalavahetusel esitleti Kambja kirikus 1686. aasta Vastse Testamendi faksiimile väljaannet. Esmapilgul pole piiblitõlkel ja tarkvara eestindamisel mingit seost, ometigi on neil mõlemal tähtis roll eesti keele kujunemis- ja arenguloos.
Vastse Testamendi nüüdisvormis väljaandmisega tegi Eesti Keele Instituut kummarduse eesti kirjakeele alusele – piiblitõlkele. Office XP eestindamine on aga eelkõige investeering tulevikku. Office XP tõlge eesti keelde olevat maailmas 34. lokaliseeritud versioon.
Keeled, millel puudub infotehnoloogiatugi, hakkavad 21. sajandil tasapisi välja surema. Analoogiat võib otsida eelmisest sajandist. Keeled, mil polnud 20. sajandi alguseks välja kujunenud kirjakeelt, on tänapäevaks enamasti hääbunud või hääbumas.
Kuidas saada infotehnoloogiavallas arvestatavaks keeleks? Otsides kogemusi naabritelt ja teistelt väikeriikidelt, võib tõdeda, et positiivseid eeskujusid on. Soomes on omakeelne Windows-keskkond ja laiatarbeprogrammid juba aastaid olemas ning tarbijad eelistavad neid ingliskeelsetele. Samasugusele eelistusele osutavad ka tarbijakaitseameti tellimusel Eestis korraldatud tarbijauuringud. Väikeses Islandis tõlgiti suuresti riigi toel enamlevinud programmid ja süsteemid islandi keelde. Leedus on vastu võetud seadus, mille kohaselt peab enamlevinud tarkvara olema leedu keele toega.
Ka meil on ilma suurema tähelepanuta mõne entusiasti algatusel eestindatud operatsioonisüsteemi Linux kaks distributiivi. Linux pole aga veel päris laiatarbetarkvaraks kujunenud.
Vaja on riigi sekkumist. Eesti keel on liialt väike, et tekitada suurte tarkvaratootjate huvi eesti keele toega programmide väljatöötamise vastu. Esimese mõjutusvahendina, mis looks eelduse eesti keele igakülgsele kasutamisele infoühiskonnas, oleks tarvis täiendada asjakohaseid seadusi.
Otseselt ei seadusta arvutiprogrammide keelekasutust ükski seadus. Keeleseaduse §16 annab kaupadele ja teenustele keelenõuete korraldava funktsiooni tarbijakaitseseadusele: “Kaupade ja teenuste tarbijal on õigus eestikeelsele teabele ja teenindamisele vastavuses tarbijakaitseseadusega”. Tarbijakaitseseaduse §6 sätestab, et “Tarbijale müüdav kaup või teenus peab olema varustatud eestikeelse teabega, sealhulgas markeeringu või kasutamisjuhendiga vastavalt kohustuslikele nõuetele.“
Tarkvara on niivõrd eriline ja keerukas kaup, et ainult markeerimisest või kasutusjuhendist siin ei piisa. Programmides peab olema eesti keele tugi. See tähendab, et igal juhul peaks olema võimalik viia tarkvara, näiteks kuupäev, kellaaeg, sortimine, klaviatuur, rahaühik vastavusse eesti keele ja kultuuri tavadega. Tarkvara peaks olema varustatud eestikeelsete abifailide ja menüüdega.
Seega vajame keeleseaduse §16 konkretiseerimist ja täiendamist. Eeskujuks võiks võtta meedia keelekasutust reguleeriva keeleseaduse §25, mis toimib hästi. Kuigi filmide ja võõrkeelsete saadete tõlkimine eesti keelde on kulukas, ei vaidlustata selle vajalikkust. Samamoodi võiks seaduses ette näha ka oma- ja võõrkeelse tarkvara suhte. Riigi tugi eestikeelsele tarkvarale võiks avalduda näiteks maksusoodustuste kaudu, mis ergutaks asjakohast tarkvara välja töötama ja müüma.
Tarkvara kohustuslikuks. Teiseks sammuks võiks olla eestikeelse tarkvara kasutamise kohustus riigi- ja omavalitsusasutustes. Alustama peaks haridus-asutustest, sõltub ju laste keelekasutusharjumustest emakeele areng ja tulevik.
Tarbijakaitsest öeldakse, et neile pole eestikeelse tarkvara puudumise kohta kaebusi laekunud. Tundub, et kõik eestlased on märkamatult omandanud inglise keele. Kui tarkvara kasutusjuhendid ja programmide menüüd oleksid hiina-, hispaania- või venekeelsed, kas me ka siis oleksime eestikeelse tarkvara puudumise suhtes nii sallivad? Keelteoskus küll rikastab inimest, kuid inglise keele vähene valdamine ei tohiks Eesti Vabariigis olla mingi õnnetus ega häbiasi. Kogu oskusteave ja ka muu info peab olema kättesaadav eesti keeles.
Eesti keele tulevik on suurel määral seotud infotehnoloogia kiire arenguga. Jakob Hurda tuntud ütlust parafraseerides võib öelda, et eesti keel ei saa kunagi suureks keeleks kõnelejate arvu poolest, küll aga võiks ta saada ja peakski saama suureks keeleks infotehnoloogiavallas. Tuleviku infoühiskonnas peaks saama kõiki toiminguid teha eesti keeles.
