Ma olen vene keelt emakeelena kõnelev mees, minu nimi on Sergei. Olen sündinud Tallinnas perre, millel pole Eesti juuri. Olen pärit venelaste linnaosast (nagu ütlete, on meil venelaste linnaosad). Käisin vene lasteaias ja õppisin 12 aastat vene koolis. Oma elu esimesed 21 aastat kandsin vene perekonnanime.

Nüüd olen 22 aastat vana ja õpin Tartu Ülikoolis täies ulatuses eesti keeles. Minu sõprade ja tuttavate hulgas on nii eestlasi kui venelasi. Töö juures, kus meie meeskonnas on nii ühtesid kui teisi, suhtlen ma eesti ja vene keeles. Räägin vabalt nii vene kui riigikeelt. Mind huvitavad nii eesti kui vene blogijad. Loen meie eesti uudiseid. Mul on eeskujusid nii eestlaste kui venelaste hulgas. Käin nii eesti kui vene artistide kontserditel. Sinine, must ja valge triip põsele maalitud, olen ma Eesti lipuga kohal igal laulupeol. Kuulan eesti ja vene muusikat. Käin nii vene kui eesti teatris. Veedan pidevalt aega nii eestlaste kui venelastega ega näe kusagil eraldusjoont, millest Te räägite. Teie kampaania mõte on mulle arusaadav, aga kas teile ei tundu, et minu puhul olite eraldusjoone tõmbajaks hoopis teie?

Mulle ei tundu Teie probleemipüstitus asjakohane, ma ei näe eraldatust, mille Te välja olete toonud. Minu silmis ei ole mingit eraldusjoont olemas ja seda pole kunagi olnudki. Ma ei ole seda mitte kunagi tunnetanud ega ole seda näinud ka eestlaste poolt.

Kui mitu päeva olete Te korranud, et reaktsioon plakatitele tuli valust, mida see probleem tekitab. SEE EI OLE NII!

TEIE olete selle valu tekitanud, sest julgesite selle eraldusjoone maha tõmmata ja inimeste meeltesse tuua. Kas tõesti on vähemuse säästmine väärt seda, et solvatakse ja piiri tõmbamisega eraldatakse enamus, kellel tegelikult probleemi pole? Minu arvates mitte. Teie erakonna välja käidud mõte on väga hea ja väärib austust, aga Teie väljendusviis on rumal. See ajab hirmu peale. Tõsiasi, et 2019. aastal tõmmatakse rahvuse põhjal tänavatele piire, ajab, nagu ütlesin, hirmu peale.

Teie enda arvates eduka reklaamikampaania tõttu mõtlen nüüd pidevalt eraldusjoonele, mida ma kunagi varem ei tundud. Minu eestlasest sõbrad kirjutasid mulle, et saada teada minu arvamust asjast ja küsisid, kuidas ma end tunnen. Tänan neid hoolimise ja muretsemise eest.

Oma eesmärke saavutada püüdes ei tohi teisi solvata. Leian siiralt, et selliseid PR-võtteid kasutada ei tohi.

Tänan lugemast! Loodan, et kiri jõuab Kristina Kallaseni.

Kiri on tõlgitud vene keelest.