EFRAIM ZUROFF: Ohu märgid ja holokaust

Täna peaks paljude eestlaste mõtteis olema küsimus – kuidas käsitleda Eesti jaoks holokausti mälestuspäeva.

Vastukaja Eesti valitsuse mullu augustis langetatud otsusele holokausti mälestada näitas, et leidub küllalt eestlasi, kes eelistaksid päeva tähelepanuta jätta.

Kinnitus olemas. Kui Wiesenthali Keskus tõstatas teema 36. Eesti politseipataljoni osalemisest juutide mõrvamisel Valgevenes, oli üldine reaktsioon sellele üllatus, kahtlused ja eitamine. Hoolimata sellest, et need kuriteod avastas Lennart Meri kokku kutsutud rahvusvaheline uurimiskomisjon. Vahepeal on mul õnnestunud leida kinnitust Eesti politseinike osalemisele neis mõrvades vähemalt kahest allikast.

Möödunud nädalal kõnelesin Novogrudokis ellu jäänud ja praegu USA-s elava Sulia Rubiniga, kes kinnitas, et eestlased mõrvasid tema kodulinnas juute augustis 1942. Lisaks leidsin otseseid viiteid Eesti politseinike osalemisele Novogrudoki ja Zhetli mõrvades holokausti üle elanud Jehoshua Jaffe 1988 Iisraelis avaldatud raamatust “Be-geto Novogrudok u-ba-tenu’a ha-Partizanit” (Novogrudoki getos ja partisaniliikumises).

Jaffe kirjutab täpselt eestlaste saabumisest Novogrudokisse 4. augustil 1942: “Õhtupoole, pärast Zhetli juutide massimõrva, ilmusid välja Eestist pärit Sonderkommando mehed. Nad kogusid kodudest kokku 1000 juuti (ja organiseerisid neist kaks 500-list gruppi). /…/ Ühes grupis seisis isa ja vaatas oma poega, kes oli hävitamisele kuuluvas grupis. Kaks venda seisid eri gruppides. Üks neist mõrvamisele viidavas. Mõrtsukad eraldasid perekonnaliikmeid. Need, kes Moskelovile (vastutav ametnik) maksid, lootsid, et ta säästab nende elu, kuid ta luges ette ainult 500 nime.

Kes olid maksnud, ei kaotanud petlikku lootust. Nad püüdsid minna üle teise gruppi, mis pidi ellu jääma, kuid Eestist pärit Sonderkommando avas nende pihta tule. Paljud said pihta. Teised püüdsid mõrtsukatega võidelda. Tagajärg: 500 sündmuspaigal tapetud juuti. Ja kõik ülejäänud viidi Pershika getosse, kus nad tapeti hiljem.” (lk 138)

Grafi visiit. Siit jõuangi teise teema, ·veitsist pärit holokausti-eitaja Jürgen Grafi hiljutise visiidini Eestisse, kes on oma kodumaal rassismivastase seaduse alusel süüdi mõistetud ja kes põgenes vanglakaristuse kandmise asemel Iraani! Asjaolu, et teda tulid kuulama sajad eestlased ja et Eestis tema raamat ära trükiti, on selge märk, et holokausti-hariduse alal peaks palju rohkem ära tegema.

Seetõttu pean eriti tähtsaks, et täna, 27. jaanuaril keskendutaks tingimusteta juudi ohvritele holokaustis ja selgitataks natside kampaaniat juudi rahva totaalseks hävitamiseks, seda, kuidas neil õnnestus juurutada rassistlik ideoloogia ning kuidas mõjutas see Eestit ja eestlasi.

Kui kord Eesti ühiskonnale selgeks saab, mil moel sündmused Shoas just nimelt oluliselt haakuvad Eesti ajalooga, võib pühendada 27. jaanuari tähelepanu võrdlustele teiste tragöödiatega jm inimõiguste valdkondade õpetamisele. Kuni see eesmärk pole saavutatud, tuleb igasugune holokausti sisu lahjendamine lugeda tõsiseks ja kurvastavaks veaks.