Ega linnaosad pole nagu Õnne 13, kus 20 aasta jooksul ühtegi uut nägu ekraanile ei tule

Keskerakonna Tallinna piirkonna nõukogu otsus esitada mitmele Tallinna linnaosale uued linnaosavanema kandidaadid on kutsunud esile üksjagu valusaid reaktsioone nii kogenud opositsioonipoliitikutelt kui ka meediaväljaannetelt endilt.

Eriti kummastavalt mõjus Reformierakonna ühe juhtpoliitiku Kristen Michali kirjatükk, milles endine minister kritiseerib Keskerakonda otsuse eest nimetada Nõmme linnaosavanema kandidaadiks Grete Šillis, kes kandideeris valimistel hoopis Haaberstis, kogudes seal 24 häält. Ajalugu vaadates selgub aga, et lugupeetud poliitik unustab lahmides ära nii enda kui ka paljude teiste erakonnakaaslaste edulugude alged.

Vaatame otsa Kristen Michali karjäärile. Esmalt kolm aastat Reformierakonna fraktsiooni nõunikuna Tallinna volikogus, siis nõunikuaastad erakonna fraktsioonis parlamendis ja erinevate ministrite juures. 2002. aastal õnnestus aga toona 27. aastasel noorpoliitikul tõusta Tallinna Kesklinna vanemaks. Korralik noorpoliitiku karjäär. Etteheited tänaste linnaosavanemate osas aga kaotavad oma väärtuse, kui vaadata Michali häältehulka enne linnaosavanemaks saamist.