EIKI NESTOR: No Bananas !

Min­git pi­di on üldi­ne ava­lik pilt era­kon­da­dest hä­biväär­selt ühekülg­ne. Isa­maa ja Res Pub­li­ca Liit on usu­tav rah­vus-küsi­mu­ses, ro­he­li­sed tea­vad tuu­le­par­ki­de ehi­ta­mi­se kee­ru­ku­si, Kes­ke­ra­kond val­dab Mosk­va-tee­mat ja mu­nit­si­paal­ma­jan­dust, Re­for­mie­ra­kond on tu­gev ma­jan­du­ses ja sot­siaal­de­mok­raa­did vas­tu­ta­vad üksin­da sot­siaal­se­te prob­lee­mi­de la­hen­da­mi­se eest. Nii liht­ne po­lii­ti­kae­lu te­ge­li­kult ei ole.

Sel­li­se lä­he­ne­mi­se vas­turää­ki­vu­sed tu­le­vad eri­ti il­me­kalt väl­ja just ma­jan­du­se vald­kon­nas. Re­for­mie­ra­kon­na li­be­raal­ne maail­makä­sit­lus eel­dab ju se­da, et rii­gil kui suu­ru­sel ei pea­gi ma­jan­dus­po­lii­ti­kat ole­ma. Hea küll – pak­ku­sin üle! Täp­sem on, et riik peaks võima­li­kult vä­he ma­jan­du­sel­lu sek­ku­ma. Ehk siis Re­for­mie­ra­kond on tu­gev alal, mi­da ei peaks­ki eri­ti ole­ma. Te­ge­li­kult on nii li­be­raa­li­del, kon­ser­va­tii­vi­del kui ka sot­siaal­de­mok­raa­ti­del ma­jan­dus­po­lii­ti­kast oma nä­ge­mus ja see­juu­res ei ole SDE min­gil ju­hul ai­nult sot­siaa­la­bi era­kond.

„Nähtamatu käsi” ründab

Maail­ma ma­jan­du­ses ja pan­gan­du­ses toi­mu­va val­gu­ses on era­kon­da­del (po­pu­lis­tid ja kom­mu­nis­tid väl­ja ar­va­tud) nii Ees­tis kui ka mu­jal maail­mas tõsi­ne mõtle­mi­saeg. Li­be­raal­se ma­jan­du­se li­pu­lae­vas USA-s pi­di kap­ten „May­day” kor­ras pan­ku rii­gis­ta­ma. Asi po­le sel­les, et Chá­vez sai võima­lu­se Bus­hi selt­si­me­heks ti­tu­lee­ri­da. Ju­ba aas­takümneid on pa­rem­pool­ne ja sot­siaal­de­mok­raat­lik mõtle­mi­ne ma­jan­dus­va­ba­dust toe­ta­nud, kuid si­su­li­ne vaid­lusküsi­mus on: kui kau­ge­le saab ja võib li­be­raal­su­ses min­na? Sest laus­li­be­raal­su­se mak­su­maks­ja­te poolt kin­ni­maks­mi­ne mak­sab lii­ga pal­ju. Oda­vam oleks ehk pii­ri pi­da­da. „Näh­ta­ma­tu kä­si”, põrgu­li­ne, läks isan­da­le en­da­le kõri kal­la­le.

Ehk po­le küsi­mus üld­se ma­da­la­te mak­su­de­ga „õhu­ke­se­s” või kõrge­te mak­su­de­ga „pak­sus” rii­gis? Mõist­lik tu­le­mus saa­vu­ta­tak­se eelkõige toi­mi­va ehk tu­ge­va rii­gi kor­ral. Mi­da muud ik­ka rii­gilt oo­da­ta, kui sek­ku­mist suu­re­ma hä­da ära­hoid­mi­seks? Tu­leb unus­ta­da va­ra­se­mad po­lii­ti­li­sed lu­ba­du­sed, mis osu­tu­vad eks­li­kuks.

Kee­ru­li­sel rii­gi tu­lu­de-ku­lu­de kok­ku­so­bi­ta­mi­se ajal ker­kis pal­ju­de kaas­po­lii­ti­ku­te huul­te­le küsi­mus: kas sel­lis­te rii­gi tu­lu­de alu­sel on võima­lik Ees­tis rii­gilt nii pal­ju loo­ta? Eri­ti suurt ele­vust te­ki­tas as­jao­lu, et sot­siaal­ku­lu­tus­te osa­kaal rii­giee­lar­ves on 44%. Kind­las­ti saab ka se­da prot­sen­ti si­hipä­ra­se­malt ja tar­mu­ka­malt ka­su­ta­da. Aga kõigil neil, kes on neid ku­lu­tu­si var­mad lõika­ma, soo­vi­tan kõrvu­ta­da Ees­tis sot­siaal­kait­seks teh­ta­va­te ku­lu­tus­te osa­kaa­lu teis­te Eu­roo­pa Lii­du rii­ki­de­ga. Kui EL-i kesk­mi­ne on na­tu­ke üle 26%, siis Ees­til na­tu­ke üle 12%. Meist vä­hem ku­lu­tab sot­siaal­kait­se­le ai­nult Lä­ti. Nii on äär­mi­selt nuk­ker kuu­la­ta tar­gu­tu­si ütle­jailt, kes ei tee va­het sot­siaal­po­lii­ti­kal ja sot­siaa­la­bil.

Edu­kas sot­siaal­po­lii­ti­ka tä­hen­dab se­da, et sot­siaa­la­bi kui sel­list ei ole­gi tar­vis. Kui riik ai­tab ai­nult neid, kes kõige roh­kem abi va­ja­vad, on te­ge­mist sot­siaa­la­bi­ga. Sot­siaal­po­lii­ti­ka on tu­le­mus­lik siis, kui mit­te kee­gi ei tun­ne end „kõige roh­kem abi va­ja­va­na”. Pii­ra­tud inim­res­surs­si­de­ga Eu­roo­pa rii­gis on ene­se­tap­ja­lik teist­moo­di käi­tu­da.

Euro pole kingitus

Te­ge­li­kult on imet­lusväär­ne, kuivõrd vi­salt eu­roo­pa­li­kud väär­tu­sed meie po­lii­ti­kas mõist­mist leia­vad. Hea vä­he­malt, et ühi­se ra­ha ee­li­sed on roh­kem aru­saa­mist leid­nud. Eu­ro po­le aga kin­gi­tus, mi­da jõuluks luu­le­tu­se eest an­tak­se. Te­ge­mist on kind­la­le kõrgu­se­le ase­ta­tud la­ti­ga, mil­lest tu­leb üle hüpa­ta. Sel­le ni­mel tu­leb tões­ti pin­gu­ta­da, ja mit­te ai­nult püksi­rih­ma. Sel­lest kõrgu­sest me aga „kar­ja­poi­si­ga” üle ei hüppa. Flopp on va­ja sel­geks õppi­da.

Sõltu­ma­ta era­kon­na pa­rem- või va­sak­pool­su­sest peab üks va­na hea Eu­roo­pa Lii­du liik­mes­riik kõrgeid sot­siaal­ku­lu­tu­si ja töö­ta­su­sid ee­lis­teks, mit­te puu­dus­teks. Sest am­mu on aru saa­dud, et sel­les val­las are­ne­va maail­ma­ga võidu joos­ta on loo­tu­se­tu. Oda­vad tööd ko­li­vad Eu­roo­past ära ja sel­leks peab val­mis ole­ma. Ka maa­ke­ra tööjõud lii­gub nii sea­dus­lik­ke kui ka sea­dus­vas­ta­seid teid ka­su­ta­des kõrge­te mak­su­de ja sot­siaal­ku­lu­tus­te­ga Eu­roo­pa poo­le. Ma­ro­ko po­lit­seil po­le prob­lee­me Skan­di­naa­via il­le­gaa­li­de­ga, kes soo­vik­sid elu­ga ris­ki­des ma­da­la­maid mak­se maks­ta. Kuivõrd kau­ge­lenä­ge­lik on see­juu­res meil val­dav aru­saam, et saa­me ol­la sel­les ühen­du­ses ba­naa­ni­va­ba­riik? Kus­juu­res, too­ni­tan, ba­naa­ne siin ei kas­va.

Varem samal teemal: Mart Laar „No Reforms?”, 23.10