Einar Rull: Võidurelvastumine hariduses
Üksikutes riikides minnakse kooli viieselt: näiteks Inglismaal ja Hollandis. Päris vähe on neid, kus koolikohustus algab neljaselt – nii on see näiteks Luksemburgis ja Põhja-Iirimaal.
Vaadates maailma arenguid, tekib küsimus, kas tänapäeva relvastuse võidujooks ei toimu just hariduses. Riikide julgeolek sõltub majandusest, ning majandusraskuste puhul otsib enamik riike abi hariduse tõhustamisest. Seega pole juhus, miks haridus on nii paljudes maades meedia mureliku tähelepanu all.
Kogu Euroopas pööratakse üha suuremat tähelepanu matemaatika õpetamisele – selle taga on ilmselt suuresti tööandjate surve. Ka näiteks Hiinas on matemaatika õppeaine nr 1 vaatamata sellele, et paljudel tuleb selle õppimiseks kõvasti pingutada. Ei ole võimalik, et matemaatika ei meeldi ja sellest loobutaks. Paljudes Euroopa maades kuulub matemaatika kohustuslike riigieksamite hulka. Eestiski hakkab olema alates 2014. aastast matemaatika riigieksam kohustuslik. Loodetakse, et matemaatika kohustuslik riigieksam suurendab õpilaste tähelepanu sellele ainele.
Kuidas saavutada matemaatikas häid tulemusi? Võrdleksin siinkohal matemaatikaõpet Eestis Suubritanniaga, kus 2014. aastal hakkab kehtima uus õppekava. Ja selgub, et Briti lastelt hakatakse juba viieaastaselt nõudma matemaatikatunnis seda, mida Eestis õpitakse alles seitsme-kaheksa-aastaselt: oskust loendada sajani arve, tunda paaris- ja paarituid arve ning lihtsaid harilikke murde nagu pool ja veerand.
Nagu mainitud, lähevad Suurbritannias lapsed kooli viieaastaselt, kuid kui õpilane on kooliks valmis, võib minna ka nelja-aastaselt. Arvatakse, et kui õpilane alustab õppimist varem, jõuab ta hilisemas ajas paremate tulemusteni. Keeleõppes on see põhimõte üldteada, kuid Suurbritannia eeskujul on meil ilmselt võimalus näha, kas see kehtib ka matemaatikas, kus planeeritakse kõige suuremaid muutusi.
Teise kooliaasta lõpuks ehk siis kuue-seitsmeaastaselt peaksid Briti õpilased edaspidi oskama kahe, viie ja kümnega korrutada, liita ja lahutada kahekohalisi arve peast ning kasutada jooniseid. See on siis enne seda, kui meie lapsed reeglina kooli lähevad. Eestis tegeletakse nende teemadega 2.–3. klassis ehk kaheksa-üheksa-aastaselt.
12 x 12 korrutustabel
Kui seni pidi Suurbritannias kuni 10 x 10 korrutustabelit oskama peast alles 11-aastaselt, siis uue plaani järgi peaksid õpilased oskama 12 x 12 korrutustabelit juba üheksa-aastaselt. Kas läheb hirmsaks tuupimiseks? Sest kuidas teisiti korrutustabelit ikka õppida? See, et korrutustabeli õpetamine õpilasi matemaatika juurest hoopis eemale ei peletaks, seab õpetajatele üsna kõrged nõudmisi. Kui varem pidi 11-aastane laps tundma arve kuni tuhandeni, siis uue plaani kohaselt kuni 10 miljonini. Eestis tegeletakse korrutustabeliga 3. klassis.
Kuuenda klassi lõpuks peaksid Briti õpilased aga juba tundma algarve, teadma protsenti, suhet, nurgaga jagamist ning tõenäosust. Lisaks oskama teha kõiki nelja tehet harilike murdudega. Valitsuse esitatavate sihtide täitmist on plaanis kontrollida testidega seitsme- ja 11-aastastele lastele ning edetabelid avaldada ajakirjanduses.
Alustavad maast madalast
Britid kavandavad suuri muutusi ka loodusainetes: lastele tutvustatakse galaktika mõistet ja Charles Darwinit juba varasemates klassides (Eesti uue õppekava järgi räägitakse galaktikast alles 12. klassis). Praktilisi kaalumise ja võrdlemise katseid hakatakse tegema juba seitsmeaastaselt. Vooluringi aga üritatakse kokku panna juba üheksa-aastaselt.
Võõrkeeli hakataks õpetama kohustuslikus korras seitsmeaastaselt varasema 11 aasta asemel. Saab õppida ka hiina või ladina keelt, mitte ainult prantsuse, saksa ja hispaania keelt nagu varem. Võõrkeelte seas tõusevad ausse ka vanad keeled (kreeka, ladina).
Nagu näha, keskenduvad britid erinevalt Eestist mitte lihtsalt matemaatika riigieksamile gümnaasiumi lõpus, vaid alustavad nii-öelda maast madalast. Eraldi tegeletakse vaesematest peredest lastega: kuna vaesematel lapsevanematel on kasinamad võimalused lastega tegelemiseks, määras valitsus täiendavad riiklikud vahendid alla kaheaastaste laste programmidele. Usutakse, et juba maast madalast tuleb kehvematest sotsiaalmajanduslikest oludest lapsi järele aidata – kui nendega eraldi ei tegeleta, võib pärast olla arenguerinevuste tasandamiseks juba hilja. Kui õppima hakatakse varem, jõutakse hilisemas eas paremate tulemusteni.
Riigid võrdlevad üha enam vastastikku üksteise nõudmisi. Nii tekitas Suubritannias alles äsja suurt furoori, kui seal avaldati Soome keemia riigieksami ülesanded – britid leidsid, et nende keemiaeksam oli nii palju lihtsam. Ka Eestil tasub enda nõudmisi õpilastele teiste maadega võrrelda – praegu kestab näiteks haridusministeeriumis projekt, mille raames kõrvutatakse rahvusvahelise PISA uuringu kõige tublimate riikide matemaatikaõpet. Võrrelda tasub teisigi aineid – üllatusi võib olla palju. Näiteks psühholoogiat – ainet, mille tundmisest on inimesel hilisemas elus väga palju abi, kuid mida üldiselt teistes Euroopa riikides õpetatakse süvendatumalt kui Eestis. Vestlesin äsja ühe tubli Eesti pedagoogiga, kelle üks laps õpib Eesti ülikoolis psühholoogia eriala, teine käib aga Suurbritannias keskkoolis. Ja uskuge või mitte – nad õpivad parajasti täpselt samu asju.
Einar Rull on SA Innove õppekava- ja eksamitekeskuse nõunik. Artikkel esindab ta isiklikke seisukohti.
Einar Rull, matemaatik-pedagoogEesti kooli nõudmised••100-ni lugeda – I klass
••1000-ni arve tunda – II klass
••10 000-ni arve tunda (lugeda, kirjutada, järjestada, võrrelda) – III klass
••Paaris- ja paaritud arvud – I klass
••Lihtsamad summad – I klass
••Kasutada jooniseid – I klass
••Murrud pool ja veerand – I klass
••Kahe, viie ja kümnega korrutamine – II klass
••Arvud 10 miljonini – V klass
••Liita ja lahutada kahekohalisi arve peast – II klass, Eestis piisab, kui liita ja lahutada osatakse kirjalikult
••Korrutustabel – III klass
••Algarvud – VI klass
••Protsent – teab VI klass, hakkab kasutama VII klass
••Suhe – VII klass
••Tõenäosus – VI klass
••Galaktika mõiste – XII klass
••Charles Darwin – bioloogias IX klass, ajaloos VIII klass
••Vooluring – III või IV klass
