Enda lahti rebimine Venemaast, majanduskoostööle piduri tõmbamine, sanktsioonide rakendamine ja iseolemine toidab küll meie eneseuhkust, kuid ei vii meid ühiskonna ja majandusena sugugi edasi.

Koostööpotentsiaal on seda suurem, et Venemaa puhul on tegemist ka Euroopa Liidu idanaabriga. Tegemist on Euroopa jaoks ülitähtsa riigiga, kus transpordikoostöö võiks anda palju - eeskätt seoses Siberist ülelendude või raudteega, mida pidi võiks Hiinast Euroopasse kaupu viia ja tuua. Transiidiveoste puhul ei räägi me ainult Venemaa vedudest, vaid vedudest ka Hiina ja Aasiasse. Tasub mainida, et juba täna teenindavad meie transiidioperaatorid mitte niivõrd Venemaad, vaid Kesk-Aasiat ning isegi Mongooliat, mis on meie jaoks kasvav ja arenev turg.

Ideel siduda Venemaaga ka Rail Baltic Venemaaga leidub hulganisti vastaseid, kes süüdistavad kremlimeelsuses ning levitavad emotsioone ja arvamusi, et sel poleks mõtet ning rööpalaiused ei sobi. Ka Järvevana tee küsimuses oldi selle ehitamist skeptilised. Praegu ei kujuta keegi Tallinna liiklust selleta ettegi.

Rööpalaius ei takista

Veel väidavad nad, et nn Vene rööpalaiusel raudtee isoleeriks Eesti muust Euroopast. See probleem on aga lahendatav eriteljeliste veeremitega, mille rattapaaride vahekaugust saab muuta. Niisugused lahendused on kasutusel ka Hispaania-Prantsusmaa trassil ning ka Moskva raudteeühendustes Lääne-Euroopa linnadega. Paari nädala eest avati otseliin Moskva-Berliin, Vene rööpmelaiuselt Euroopa laiusele üleminek lahendati just veermike kaudu.

KPMG hinnangul on kaks logistillist tõmbepiirkonda, mille vahel kaupade liikumisel oleks majanduslikku otstarvet - Kaunas-Bialystok-Varssavi ja Tallinn-Helsingi-St Peterburg. Eriti suur potentsiaali usutakse olevat just Peterburil. Euroopa asjade ekspert Henrik Hololei on samuti rõhutanud transpordidialoogi olulisust Venemaaga, sest suur osa Euroopa ettevõtjatest sõltub ka Venemaa transpordivõimalustest.