Mõlemad mehed tulid poliitikasse samuti sarnasel moel – nad astusid marginaalse maapartei etteotsa, kes vajas hädasti tugevat liidrit.

Siit aga algavad erinevused. Talurahva Erakond ja hiljem Rahvaerakond nägi Ilveses liidrit, kes nad üle valimiskünnise veab, ning erakonna ja arvamusküsitluste liidri huvi oli vastastikune. Einseln seevastu parteistus Põllumeeste Kogu kaudu, kuna seda pisiparteid oli tal oma mõttekaaslastega kõige hõlpsam üle võtta.

Ilvese juhitud Rahvaerakond kuulub juba kindlalt poliitilisse eliiti, ärgitades vanu tegijaid Mõõdukaid ning Isamaaliitu valimisteks kolmikliitu looma.

Põllumeeste Kogusse on seevastu koondunud kirju protestipoliitikute seltskond, kelle puhul on raske meenutada, mitmendas-setmendas erakonnas nad sedapuhku Eesti elu uueks loovad. Nii võib Põllumeeste Kogu kujuneda valimiste eel kõige tugevamaks protestiparteiks, kui kirev seltskond suudab valimisteni koos püsida.

Niisiisi – kuigi Ilvesel ja Einselnil on palju sarnasusi, on neil vähe ühist.