•• Ivar Puura, käisite hiljaaegu riigikogus kõnelemas Läänemerre kavandatava Nord Streami torujuhtme rajamise mõjust keskkonnale. Millist mõju selline torujuhe võiks avaldada?

Üks grupp riske on seotud merepõhja häiringutega, mis on mingil määral seotud miinide lõhkamisega, aga palju enam torude paigaldamisega. Nord Stream kavandab merepõhja kahte torujuhet. Toru jaoks põhja süvendamine, toru enda raskus ja selle graniitkillustikuga katmine toovad põhjasetetest esile mürgid, mis on sinna aastate jooksul kogunenud. See on nagu Pandora laegas, sest on olnud aegu, mil jõgede kaudu meresetetesse jõudnud reostus oli väga suur. Nii oli aastail 1940–1984 Läänemere reostuse suurimaks punktallikaks Kymi jõgi Soomes, mille suudmest Kotka linna lähedal valgus merre suures koguses dioksiine, elavhõbedat ja teisi mürkaineid.

••Mainisite teistki torujuhet, mis Soome lahte tuleb. Mida te silmas pidasite?

Nord Streami gaasitrassi kirjeldus hõlmab kaht paralleelset torujuhet, millest esimese valmimisajaks on kuulutatud oktoober 2010 ja teise valmimisajaks aasta 2012.

•• Mida dioksiinid inimesele teevad?

Dioksiinideks kutsutakse orgaaniliste ühendite rühma, millesse kuulub üle saja erineva keemilise ühendi. Kui inimene sööb kala, mille dioksiinisisaldus on suur, ladestuvad dioksiinid inimkehas. Suurima löögi all on imikud, sest rinnapiimas võimendub dioksiinide sisaldus 50 korda. Dioksiinid on kantserogeensed ning on tuvastatud nende mõju loodete ja laste arengule.

•• Kui suur on tõenäosus, et kui torujuhe Soome lahte paigaldatakse, siis jõuab rohkem dioksii­ne ka inimeste organismi?

Dioksiinide tase kalades on juba praegu Soomes ja Rootsis kuni kaks korda üle Euroopa Liidus lubatud normi. Seetõttu on Soome toiduohutuse amet EVIRA andnud soovituse, et üks inimene ei tohi kuu aja jooksul süüa räime, lõhet ja meriforelli kokku üle 200 grammi. Eesti räimepüügivööndid asuvad Läänemere avaosas, Riia lahes ja Soome lahe lääneosas. Viimases on kalade dioksiinisisaldus väga napilt alla Euroopa normi. Väike lisandus uute dioksiinide kuhjumisel kaladesse tähendaks tõenäoliselt, et ka need kalad muutuksid Euroopa normidele mittevastavaks ja Eestil keelataks nende eksportimine teistesse Euroopa Liidu maadesse.

•• Kuidas dioksiin merepõhja satub?

Osa dioksiine jõuab merre atmosfäärireostuse kaudu ja teine osa punktallikatest, millest Kymi jõgi Soomes on Euroopas oma suuruse tõttu ebatavaline. Kymi jõe kallastel on pikka aega toodetud paberit ja puitu ning puidu säilitamiseks kasutati seenehävitamise vahendit KY-5, mis sisaldas dioksiine. Need mürgid uhuti jõge mööda merre.

•• Kas ka soomlased näevad dioksiinides ohtu?

Soome teadlaste töödel see põhinebki. Soome enda keskkonnamõjude hinnangu puhul on aga probleemiks see, et keskkonnamõjude raporti hindamise juurde ei ole piisavalt kaasatud Soome juhtivaid teadlasi selles valdkonnas, eriti arste. Küll aga kajastub see mure Soome toiduturvalisuse ameti ametlikus seisukohavõtus.

•• Torujuhtmeid on ju maailmas mujalgi merepõhjas.

Enamik merealuseid juhtmeid on väga sügaval. Näiteks Norrast Suurbritanniasse suunduv Langeledi torujuhe on ligi kilomeetri sügavuses. Nord Streami torujuhe on aga kavandatud Venemaa osas väga madalasse vette ning Soome lahes 60–70 meetri sügavusse. Nii madalas vees on keskkonnariskid palju suuremad.

 •• Kas siis, kui torujuhe kulgeks Eestile lähemalt, oleks selle mõju kuidagi teistsugune?

Tõsine alternatiiv, mida ei ole käsitletud, kulgeks ikkagi maismaad mööda. Torujuhtme nihutamine Läänemere põhjas olulisemaid riske ei vähendaks.

•• Soome lahte tahetakse ju teha teisigi rajatisi – Eesti-Soome vaheline elektrikaabel Estlink-2 ja Eesti-Soome gaasijuhe. Kas nendega on sama oht?

Elektrikaablid on suhteliselt peened – koos isolatsiooniga paarkümmend sentimeetrit – ja eeldavad ainult teatud süvendamistöid. Nord Streami gaasitorude diameeter on 1,22 meetrit. Mis puudutab Soome Fortumi ja Gazpromiga seotud asutuste huvi teha toru Paldiskist näiteks Inkoosse või Helsingi lähedale, siis selle projekti keskkonnamõjude hindamist ei ole veel algatatud. Kahe kavandatava juhtme ristumisel tekib ku­mulatiivne mõju – riskid mitmekordistuksid, nt ühe toru lekke või väikse plahvatuse puhul. Mustal merel on kasutatud juhtmete ristumise välistamist argumendina, miks uusi torujuhtmeid ei tohi olemasoleva kõrvale enam rajada.