Ekspert: üllatusin, et kiiruspiirangud on rahvaküsitlusel
•• Tallinnas toimub parajasti rahvaküsitlus, kus linlastelt päritakse, kas kiiruspiirang Tallinna kesklinnas võib olla endiselt 50 km/h või peaks selle langetama 40 km/h. Dago Antov, teie olete teinud analüüsi kiiruspiirangute mõjust Tallinna liiklusohutusele. Olete juba hääletanud?
Ei, ma ei ole hääletanud. Aga kuidas ma vastaks? Ma ei tea, sest ma pole küsitluse metoodikaga päriselt kursis. Aga ma võin tuua ühe näite, kuna olen ka Tallinna tehnikaülikoolis õppejõud. Tegin eelmisel nädalal oma teede ja logistika eriala tudengitega katse ja palusin neil sellele küsimusele vastata. Üle poole olid sellised, kes arvasid, et nad ei tahaks sellele küsimusele vastata, kuna neil pole piisavalt informatsiooni. Ja alla poole oli neid, kes ütlesid, et nemad ei oleks selle piiranguga nõus. Ja kui ma olin pool tunnikest tausta rääkinud, siis mittenõustujate arv oli mõnevõrra vähenenud, ja nende arv, kes ei osanud midagi arvata, oli mõnevõrra suurenenud. Pooldajaid oli ikka vaid üksikuid.
•• Aga vastusevariante on vaid kaks – kas piirkiirus peaks olema 40 või 50 km/h. Kuidas te ikkagi hääletaksite?
Et olen selle asjaga kokku puutunud, siis ma niimoodi ei saagi vastata, kuna meile anti analüü-sis kaaluda kolm varianti. See on kindlasti omajagu ebapopulaarne otsus. Ja selles mõttes olen ma ka üsna imestunud, et selline küsitlus üldse korraldatakse. Ma ei ole näinud, et kuskil küsitaks, kas me maanteedel piirame kiiruse 90 peale. Aga võib-olla teeks siis juba küsitluse ja küsiks, et ehk paneks koguni 120 km/h igale poole piirkiiruseks. Tegelikult pole väga kombeks selliseid asju küsitlustega katta.
•• Kui palju piirkiirus liiklusohutust mõjutab?
Eks ta ikka mõjutab. Ja eriti mõjutab ta siis, kui hakatakse nendest piirkiirustest kinni pidama. Igal pool ei ole sellel asjal mõtet. Kus on korralikult foorid ja ülekäigurajad, seal ei ole seda tingimata vaja. Üldiselt aga tekib väiksema kiirusega sõites ühtlasem sõidurežiim. Kiirendusi ja aeglustusi jääb mõnevõrra vähemaks. Juhil on riskiolukorras rohkem aega reageerida ja väiksem kiirus toob kaasa mõne-võrra kergemad tagajärjed.
•• Kas liiklus toppama ei jää?
Mingit põhjust pole arvata, et ummikuid hakkab rohkem tekkima. Mõnevõrra suureneb sõiduaeg, see on selge. Ummikud Tallinnas ei tulene sellest, millise kiirusega me sõidame, vaid milline on olukord ristmikel.
•• Millistes kohtades oleks tarvis ennekõike piirkiirust alandada?
Ennekõike seal, kus on rohkem jalakäijaid ja jalgrattureid. Statistika näitab, et üle poole inimkahjudega liiklusõnnetustest kesklinnas on jalakäijatega õnnetused. Teine teema on südalinnas autoliikluse soosimine – et see peakski olema koht, kust on hea autoga läbi sõita. See pole transpordipoliitiliselt otstarbekas. Tallinn on selles mõttes viletsas seisus, et palju on kesklinna läbivat transiitliiklust.
•• Mis tänavatel oleks tarvis sõidukiirus 40 km/h peale alandada?
Hakkaks pihta tänavatest, mis jäävad vanalinna vahetusse ümbrusse. Mere puiestee, Toompuiestee, Vabaduse väljaku kant, Rannamäe tee. Kuni Liivalaia tänavani välja. Aga IB Stratum analüüsi soovitus on ka, et Liivalaia tänav ise võiks sellest välja jääda, kuna see on reguleeritud, seal on suur liikluskoormus ja seal see efekt oleks väga väike. Minu jaoks on pisut vasturääkivad need 30 km/h märgid, mida on kesklinna päris palju topitud, sest neist ei peeta üldse kinni.
•• Praegu tehakse ka plaane Lasnamäele pikendatava trammiliini kohta. Milline oleks selle mõju liikluskorraldusele? Kas Laagna kanali liin on hea võimalus sellele?
Vähemalt poole Lasnamäe jaoks pole ta väga halb. Elamud, mis seal paiknevad, ei jää ju Laagna teest väga kaugele. Ta muutuks populaarseks siis, kui pakuks paremat varianti, võrreldes autoga näiteks.
•• Kas Tallinna tingimustes on mõistlik plaanida tramme ka teistesse suundadesse? On ju isegi Pirita trammist räägitud.
Mina arvan, et on. Kui vaadata, kuidas meil neli trammiliini on välja kujunenud, siis see liinivõrk on 50–60 aastat vana ja linn on kõvasti muutunud sellest ajast saadik.
