EL-i tööhõivevolinik: kõige konkurentsivõimelisemad on maailmas need riigid, kus investeeritakse kutseoskustesse

 (3)

EL-i tööhõivevolinik: kõige konkurentsivõimelisemad on maailmas need riigid, kus investeeritakse kutseoskustesse
Marianne Thyssen (keskel)Euroopa Komisjon

Kutseharidus pole varuvariant, vaid kõige parem võimalus anda inimestele oskusi, mis vastavad tööturu vajadustele, kirjutab Euroopa Komisjoni tööhõivevolinik Marianne Thyssen.

Selleks et olla ametialaselt õnnelik ja saavutada edu, peavad inimestel olema tööks vajalikud oskused. Nende oskuste omandamiseks on palju erinevaid võimalusi. Üks neist on kutseharidus ja -õpe, sealhulgas duaalne õpe. Tavaliselt hõlmab see põhjalikku väljaõpet töökohal ja teooriaõpinguid.

Kahjuks on laialt levinud arvamus, et õpipoisiõpe ja mitmesuguses vormis kutseõpe on ülikooliõppe ja muude akadeemilise õppe vormidega võrreldes varuvariant. Tegelikult on kutseharidus ja -õpe kõige parem võimalus anda inimestele oskusi, mis vastavad tööturu vajadustele. Umbes 40% Euroopa tööandjatest ei suuda leida majanduskasvuks ja innovatsiooniks vajalike oskustega inimesi. See on kahetsusväärne olukord, eriti kui võtta arvesse, et kogu Euroopas on üle 20 miljoni tööotsija. On viimane aeg astuda vajalikke samme oskuste nappuse kõrvaldamiseks.

5.-9. detsembrini toimub esimene Euroopa kutseoskuste nädal. Kõikjal Euroopas ja ka Eestis toimub selle raames sadu üritusi. Eesmärk on suurendada teadlikkust kutsehariduse ja -õppe positiivsetest väljunditest, selgitada, kuidas aitab kutseõpe noortel sujuvalt tööelu alustada ja kogenud töötajatel tipus püsida või lihtsamalt töökohta vahetada.

Negatiivsete demograafiliste suundumuste tõttu on Eesti tööealine elanikkond järsult vähenemas. Seetõttu on oskused siin veelgi olulisemad, et tagada kvalifitseeritud tööjõu olemasolu ning majanduse kasv ka tulevikus. Praegu osaleb kutseõppes ainult 35% Eesti õppuritest. Meil on hea meel, et Eesti valitsus on võtnud meetmeid töökohal õppivate ja õpipoisiõppes osalevate kutseõppurite arvu suurendamiseks ning väljalangenute arvu vähendamiseks. Euroopa Liit aitab jätkuvalt kaasa praktikasüsteemi ajakohastamisele, õpipoisiõppe programmi laiendamisele ning ettevõtluskoolituse väljatöötamisele, muu hulgas 195 miljoni euroga Euroopa Sotsiaalfondist.

Juunikuus tutvustasin Euroopa Komisjoni nimel Euroopa uut oskuste tegevuskava, mille üks oluline eesmärk on muuta kutseharidus ja -õpe inimeste jaoks esimeseks valikuks. Kui tahame võidelda töötuse algpõhjustega, ei saa jätta oskusi tahaplaanile. Euroopa Liidus ja kogu maailmas on kõige konkurentsivõimelisemad need riigid, kus investeeritakse eelkõige oskustesse.

Euroopa Komisjonil annab siin oma panuse. Meie olulisim algatus noorte töötuse vastu võitlemiseks on hakanud näitama positiivseid tulemusi. Praeguseks on üheksa miljonit noort saanud kvaliteetse töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumise. Olen käivitanud mitu algatust, et tuua kokku valitsused, ettevõtted, sotsiaalpartnerid, kutsehariduse pakkujad ja muud olulised sidusrühmad eesmärgiga parandada õpipoisiõppe kvaliteeti, pakkumist ja mainet Euroopas.

Täna tutvustas Euroopa Komisjon oma noortealgatust, millega luuakse noortele veelgi rohkem võimalusi saada jalg töömaailma ukse vahele. Algatus hõlmab Euroopa solidaarsuskorpuse käivitamist. See võimaldab ühiskondliku närviga noortel anda oma panus ühiskonna hüvanguks ja näidata üles solidaarsust. See on võimalus anda abi seal, kus seda sotsiaalsete probleemide (nt vaesus, pagulaste integreerimine, loodusõnnetus) tõttu kõige rohkem vajatakse. Loodan, et 2020. aastaks on 100 000 noort saanud algatuse raames esimese töökoha või vabatahtliku töö kogemuse.

Vormistage Eesti Päevalehe püsimaksetellimus vaid 30 sendi eest päevas ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust! Vaata lähemalt »

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare