Mis puutub kliimaga seotud probleemidesse, siis hr Hõim-oja on äärmiselt erudeeritud inimene ja tabab naelapea pihta – külmas akude mahutavus väheneb ja seetõttu kasutatakse külmas kliimas soojendatud akupakke. Teine probleem on salongi soojendamine, mida me tavaliselt teeme gaasiga, mis kütab salongi soojaks sekunditega. Seega talvetingimusteks ette nähtud elektriauto külma ei karda. Mis temperatuurivahemikus kasutamiseks on ette nähtud MiEV, on parem küsida Mitsubishi esindusest.

Akude elueaga seotud probleem, millele Hõimoja samuti viitab, ei ole niivõrd probleem kui normaalkasutusest tingitud kulu. Kõik me oleme harjunud, et mobiiltelefonil või rüperaalil tuleb aku mingi aja pärast välja vahetada. Elektriautodel sama moodi – see on sõidukulu osa.

Seetõttu räägitaksegi elektriautodel kahte tüüpi kulust: elektrikulust, mis on kuskil 15 kWh/100 km ehk u 1 €/100 km, ja akude kulust, mis on jagatuna aku eluea kilomeetritega kuskil 2,5 €/100 km.

Tasub märkida, et kui me vaatame auto letihinda, siis seal on üldjuhul juba akude hind sees. Seega saab akupaki eluea, 200 000 km jooksul kasutaja sõita hinnaga 1 €/100 km.

Kuid kas elektriautod on siiski Eesti oludes rumal valik? Äkki elektriautode tootja räägib mingit müügimeeste mesijuttu, et oma kaupa pähe määrida? Vaadakem nafta hinna muutumist: nafta on kallis ja üha kallimaks läheb.

Eesti pilt ei ole parem – meie naftasõltuvus on samas suurusjärgus USA-ga, milles võime veenduda, vaadates tänavatel liikuvaid maastureid.

Sellises maailmamajanduslikus kontekstis võib ainult tervitada Eesti valitsuse otsust investeerida elektriautodesse, kuna nafta hinna tõus puudutab meid kõiki ning mida kiiremini me hakkame elektriautodega sõitma, seda valutumalt möödub saabuv naftakriis.

Teet Randma