Arutelude juhtimiseks on komisjon esitanud variandid ja nendega kaasnevad tagajärjed, mis kajastavad pikalt avalikult arutatud mõtteid. Iga suure ELi eelarve kuluartikli kohta on esitatud kaks või kolm üksikasjalikku stsenaariumi, et panna inimesi mõtlema selle üle, kui palju ELi nad oma ellu soovivad. Eesmärk on aidata nii juhtidel kui ka kodanikel teha teadlik ja kiire otsus.

Küsimus on tõesti ajas. Komisjon esitab oma ettepaneku 2. mail, et eelarve oleks võimalik vastu võtta enne Euroopa Parlamendi valimisi 2019. aastal. Igal eelarverubriikide üle vaidlemiseks kuluval nädalal on märkimisväärne mõju. Minu pädevusvaldkonnas, milleks on ühtekuuluvuspoliitika, võib eelarve hilinenud vastuvõtmine tähendada seda, et 100 000 ELi rahastatavat projekti ei pruugi õigel ajal käivituda. Väikeettevõtjad ootavad vajalikku ELi rahalist toetust, ELi rahastatavad meditsiiniseadmete tarned hilinevad või lapsed peavad paar kuud ootama, et hädasti remonti vajavates koolimajades saaks alustada renoveerimist.

Need on vaid osa järgmise eelarve aspektidest, mille üle ei ole vaja pikalt arutada. Üldiselt ollakse üksmeelel, et ELi järgmine eelarve peab olema lihtsam, paindlikum ja tõhusam.

Ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas tähendab see, et fondidega tegelevate ametiasutuste ja rahalisi vahendeid taotlevate ettevõtjate jaoks tuleb eeskirjade arvu vähendada ning eeskirju tuleb lihtsustada ja selgemaks muuta. See tähendab, et 7-aastane eelarveraamistik peab ettenägematuid sündmusi silmas pidades olema paindlikum. Samuti tähendab see, et ELi poolne rahastamine peaks keskenduma selgema ELi lisaväärtusega valdkondadele (komisjon töötab praegu seda määratlust välja) ning tuleks veelgi toetada vajalikke reforme, et kodanikud saaksid kiiremini ja rohkem kasu ELi ja riikide avaliku sektori investeeringutest.

Minu pädevusse kuuluv ühtekuuluvuspoliitika on juba tõestanud oma ELi tasandi lisaväärtust. Ühtekuuluvuspoliitika on suurima investeerimisvahendina võimaldanud anda hädavajalikku toetust paljudele ELi riikidele, piirkondadele, linnadele, teadlastele ja ettevõtjatele kogu majanduskriisi vältel ning aidanud luua 1,2 miljonit töökohta viimase 10 aasta jooksul. See aitab luua kõigis liikmesriikides majanduskasvu tänu uute turgude avamisele, kaubanduse suurendamisele ja taristu täiustamisele. Ka on ühtekuuluvuspoliitika aidanud parandada Euroopa ajaloo põhjustatud haavu tänu aastakümneid kestnud piiriülestele koostööprogrammidele.

Ühtekuuluvuspoliitika ei seisne ainult majanduse edendamises. Ajal, mil paljud pettunud valijad toetavad nördimusest Euroopa-vastaseid erakondi, kajastab ühtekuuluvuspoliitika konkreetseid edusamme, mida Euroopas on tehtud käsikäes ministrite, piirkondlike ametiasutuste, linnapeade ja kohalike sidusrühmadega. Selle poliitiline lisaväärtus on ainulaadne. Ühtekuuluvuspoliitikaga tagatakse, et iga piirkond, linn ja küla, st iga kodanik, saab Euroopa projektist kasu.

Nüüd on aeg, et liikmesriigid avaldaksid oma mõtteid ühtekuuluvuspoliitika ja ELi eelarve kui terviku kohta. Komisjon esitab ettepaneku, kuid Euroopa Parlament ja liikmesriigid, st lõppkokkuvõttes kodanikud, valivad strateegia. Seega kutsun kodanikke aruteludes osalema ja esitama oma vastused avalikul konsultatsioonil, mille komisjon käivitas 10. jaanuaril. EList saadav kasu on nii suur, et seda on keeruline rahasse ümber arvutada, kuid just seda me peame tegema.