Kindlasti on kogu Eesti politsei ja sealhulgas ka Keskkriminaalpolitsei võrreldes 1990-ndate aastatega palju muutunud.

Muutunud on ka kuritegude iseloom ning Keskkriminaalpolitsei ülesanne ongi aja ja muutuva olukorraga kaasas käia. Kindlasti ei saa aga väita, et Keskkriminaalpolitsei on muutunud nõrgemaks.

Meie tegevus sõltub sellest, milliseid kuritegusid ja kuidas toime pannakse. Organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse ja antud valdkonna kuritegude uurimisega tegelevad inimesed, kes on kindlasti pädevad ja omavad ka piisavalt kogemusi.

Kui võrrelda praegust ja kümne aasta tagust olukorda, siis toob ka Koit Pikaro ise välja väite, et toona ei üritanud kurjategijad oma tegevust maskeerida. Praegusel ajal toimepandud kuriteod on kindlasti palju varjatumad.

Kuritegude toimepanemise peamiseks eesmärgiks on enamasti siiski majanduslik kasu, mida ei saada mitte läbi tapmiste, vaid näiteks läbi pettuste ja arvutikuritegude.

Mis puudutab Keskkriminaalpolitsei juhtivatel kohtadel töötavaid ametnikke, siis pean neid oma valdkonna vaieldamatuteks professionaalideks.

Kõik Keskkriminaalpolitseis juhtivatel kohtadel töötavad inimesed on oma politseilist teenistust alustanud karjääriredeli alumiselt pulgalt ning juhiks saamise hetkel on neil seljataga vähemalt kümneaastane teenistus erinevatel ametikohtadel. See peaks olema piisav tõestus nende kvalifikatsiooni kohta.