Kuidas korraldatakse elanike jäätmevedu?

Elanikelt olmejäätmete kogumise ja veo teenust reguleerib jäätmeseadus. Tavapäraselt korraldab kohalik omavalitsus jäätmevedaja leidmiseks riigihanke. Jäätmevedaja pakub riigihankel jäätmeveo hinda, mis sisaldab vedu, käitlust ja kõiki seonduvaid tegevusi. Jäätmeveo leping sõlmitakse seejärel hanke võitnud jäätmefirma ja elaniku vahel.

2010. aastal lisati jäätmeseadusesse uus säte, mis võimaldab jäätmevedu korraldada ka selliselt, et jäätmevedaja ainsaks kliendiks ja tasu maksjaks on kohalik omavalitsus. Uue süsteemi kohaselt korraldab kohalik omavalitsus ühe riigihanke selleks, et leida jäätmevedaja, ning teise riigihanke selleks, et leida jäätmekäitleja. Teenuseid hakkab jäätmefirmadelt ostma kohalik omavalitsus ise, vahendades teenust edasi elanikele ning lisades arvele vahendustasu.

Mis muutub tarbijate jaoks uue süsteemi kohaselt?

Uue süsteemi kohaselt tuleb tarbijal leping sõlmida kohaliku omavalitsusega. See tähendab, et kui tarbijal on pretensioon teenuse osutamise osas, siis tuleb see esitada kohalikule omavalitsusele, kes edastab pretensiooni tegelikule jäätmevedajale.

Teiselt poolt, kui jäätmevedaja ei saa prügikasti tühjendada mingi takistuse tõttu, siis ei võta jäätmevedaja ühendust mitte tarbijaga, vaid kohaliku omavalitsusega, kes vahendab jäätmevedaja ja tarbija suhtlust, et välja selgitada takistuse põhjus ning kõrvaldamise võimalused. Seega võib tekkida kohmakas „telefonimängu efekt“.

Mis muutub kohalike omavalitsuste jaoks?

Uue jäätmeveo süsteemi rakendamisel asuvad kohalikud omavalitsused dubleerima teenust, mida praegu jäätmefirmad juba pakuvad. Sisuliselt on kohalikud omavalitsused sellega sisenemas jäätmeturule uue jäätmeveo süsteemiga.

Selleks, et pakkuda vahendusteenust, tuleb üles ehitada vastav taristu, võtta tööle inimesed, luua IT-lahendused jne. Näiteks Tallinnas, kus uus süsteem on Põhja-Tallinna linnaosas juba osaliselt käivitunud, on uue süsteemi rakendamiseks loodud Tallinna Jäätmekeskus. Süsteemi laienedes plaanitakse tööle võtta 18 inimest, kes hakkavad vahendusteenuse osutamist korraldama. Kui seni on kõik need teenused ja vastavad kulud sisaldunud jäätmefirmade veoteenuses, siis nüüd tuleb need täiendavalt kinni maksta.

Eestis on 215 kohalikku omavalitsust. Kui oletada, et isegi vaid väikeses osas kohalikest omavalitsustest hakataks rakendama uut jäätmeveo süsteemi, tähendab see väga suurt täiendavat administratiivset kulu.

Jäätmeveo vahendustasu on ebaseaduslik

Lisaks uue süsteemi ebaratsionaalsusele, on see probleemne ka õiguslikult. Ei ole selge, mis õiguslikul alusel saab kohalik omavalitsus elanikult jäätmeveo vahendustasu küsida.

Siinkohal saab näiteks tuua uue süsteemi rakendamise Tallinnas. 30. oktoobril võttis Tallinna linnavalitsus vastu korralduse, millega kehtestas alates 1. detsembrist jäätmeveo teenuste hinnad kesklinnas. Korralduse seletuskirjas on jäätmeveo ja käitluse teenuse hinna kujunemine mõnevõrra lahti kirjutatud, kuid linna enda korraldatud jäätmeveosektori kulude ja vahendustasu kujunemine on läbipaistmatu.

Haldusmenetluse seaduse kohaselt võib haldusorgan menetlustoimingute sooritamise eest tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja suuruses. Ka teenuste hindade kehtestamisel peab kohalik omavalitsus arvestama sama põhimõttega.

Seega võib kohalik omavalitsus tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja suuruses. Tallinna linnavalitsuse hinnangul sisaldub õigus vahendustasu kehtestamiseks jäätmeseaduses, kuid minu hinnangul ei sisalda jäätmeseadus sellist volitust ja seega on vahendustasu kehtestamine ebaseaduslik.

Uue süsteemi mõju jäätmeveo hindadele

Erinevates kohalikes omavalitsustes on jäätmeveo hinnad erinevad ning seetõttu ka uue süsteemi mõju hindadele erinev. Et üldistest hinnatendentsidest ettekujutust saada, jätkan siinkohal eeltoodud Tallinna kesklinna näitega.

Võib eeldada, et Tallinna eesmärk uue jäätmeveosüsteemi rakendamisel on madalamad jäätmeveo hinnad elanikele. Tallinna kesklinna elanikele võivad hinnad lühikeses perspektiivis tõepoolest ka langeda – see sõltub sellest, mis hinnaga oli igal elanikul sõlmitud leping hetkel Tallinna kesklinnas erandlikult kehtivas vaba turu olukorras. 

Pikas perspektiivis võib aga eeldada, et erasektori poolt teenuste osutamine oleks tõhusam. Sellest annab tunnistust ka hinnavõrdlus nende Tallinna jäätmeveo piirkondadega, kus rakendatakse veel senist tavapärast jäätmeveo süsteemi – enamikes sellistest piirkondadest on hinnad odavamad Tallinna kesklinnas kehtima hakkavatest hindadest.

Lisaks tuleb märkida, et jäätmesektoris on viimastel aastatel toimunud märkimisväärne tehnoloogiline muutus. Varasemalt ladestati elanikelt kogutud olmejäätmed prügilatesse ning selle eest tuleks praegu tasuda saastetasu 20,77 EUR/t. 

Alates 2012. aastast on tegevust alustanud Ragn-Sellsi jäätmekütuse tehas ning Eesti Energia Iru elektrijaam, mis mõlemad kasutavad olmejäätmeid. Jäätmeid taaskasutavaid üksuseid on teisigi. Tänu sellele on olmejäätmete kulukas prügilatesse ladestamise vajadus praktiliselt ära langenud. Seega tuleneb hinnalangus eelkõige tehnoloogilisest muutusest, mitte kohalike omavalitsuste vahendustegevusest.