Elukaar ühendab nooruse vanadusega
Inimese isiklik heaolu ja sotsiaalne turvatunne on teemad, mis kipuvad Eesti kiire majandusliku arengu varju jääma. Kuidas elavad Eestis noored ja vanad, millised on nende omavahelised suhted, selle üle arutleb Salme Tammert - Tallinna Riigikaitse Akadeemia külalislektor, Rootsi Lundi ülikooli õppejõud ja tõlk, kes muu hulgas hoolitseb ka oma kodulinna eakate inimeste eest:
Edukaks majandusmeheks võib end eelkõige pidada inimene, kes teab, et tema ema, vanaema või vanaonu ei ela viletsuses ega vaevle probleemide kütkes. Eesti noored ärimehed, kes on kiiresti ja edukalt oma äri käima pannud, ei aima ehk praegu, et nemadki vananevad. Kahjuks kiiremini kui nende vanemad - põhjuseks läbipõlemine. Paraku pole Eesti ühiskond jõudnud neile veel toetussüsteeme rajada.
Noored kiirustavad raha teenima
Eestis arvatakse ikka veel ekslikult, et sotsiaaltöö tähendab ainult vaeste abistamist. Tegelikult hõlmab see ka hea enesetunde sisendamist ning aitab teatud eluetappidel inimesel õige koha leida. Minu kogemus näitab, et noored jäävad sageli hätta igapäevaste= toimetulekuprobleemide lahendamisel. Kahjutundega märkasin, et eesti noortel on juba ette tekkinud lootusetuse tunne. Paljud üliõpilased on veendunud, et tööle minnes kohtavad nad vanemate kolleegide vastuseisu ega suuda midagi ära teha vanade, ebaseaduslike reeglite murdmiseks.
Riigikaitse Akadeemias korraldatud seminar ja küsitlus "Mida ma tahan, oskan, tean" andis mõtteainet noorte tulevikuootuste üle. Kuigi ennustatakse, et Eestis sünnib aasta-aastalt aina vähem lapsi, soovis enamik minu üliõpilastest tulevikus kellegagi koos elada ja lapsi kasvatada. Teiseks soovisid noored olla terved. (Rootsi noored seavad tavaliselt tervise esikohale.) Kolmandaks-neljandaks sooviks oli teha huvitavat tööd ja end valitud erialal täiendada.
Kui palusin noortel märkida, mida tahaksid nende eakaaslased tulevikus saavutada, siis valdavalt leiti, et esikohal on soov teenida palju raha. üliõpilased tõdesid, et samal ajal, kui nemad õpivad ja soovivad luua perekonda, ei raiska eakaaslased sellele aega, vaid teenivad kusagil palju raha. Küllap on paljud teisedki õppejõud märganud, et noored lahkuvad loengutest, sest nad kiirustavad raha teenima.
Lootusetust näisid noortele sisendavat ka riigi kõige keerulisemad probleemid - ametnike äraostmine, salakaubavedu, tapmised ja vargused. Need on nähtused, millele kogu ühiskond peaks sõrad vastu panema.
Noored leidsid sedagi, et ajakirjanduses tuleks majandusnäitajate kõrval rohkem käsitleda üksikisikute elu ja sotsiaalvaldkonda puudutavaid küsimusi.
Hea sõna ravib üksindust
Noori õpetades tõdesin, et neile tuleks rohkem selgitada nende õigusi ja kohustusi ühiskonnaliikmetena. Kummaline on see, et tänapäeva noored ei pea just kuigi tähtsaks sidet vanemate ja vanavanematega.
Iga inimene peaks elu vaatlema kaarena, mille üheks lahutamatuks osaks on vanadus. Kõigist noortest saavad kord eakad inimesed, kes samuti võivad kunagi abi vajada. Eakate probleem ei ole niivõrd majanduslik, kuivõrd emotsionaalne, sest valdavalt vaevab neid üksindus, mida oleks lihtne "ravida" - mõne hea sõna ja külaskäiguga.
Tuleb vaid üles leida need lapsed, kellel ei ole vanaema-vanaisa ning kes tassikese tee juures meelsasti jagaksid pärast tunde oma koolimuljeid. Rootsis püütakse leida sellised kontakte piirkonna koolist või lasteaiast.
Eesti riigil tuleks inimesi juba nüüd ette valmistada selleks, et aasta pärast on vanu inimesi palju rohkem ning neid, keda on vaja aidata, tuleb järjest juurde. Suur osa tööst seisneb selles, et tuleb katsuda juba üsna varakult igale inimesele õige koht leida. Natuke peaks suutma ette ennustada, kuidas ühe või teise inimese käekäik edasi kulgeb.
Eakate hooldus tuleks viia võimalikult elukoha ja tuttavate inimeste tasandile. Neile tuleks tagada võimalikult normaalse elu lähedased tingimused. Kuid esimeseks sammuks on ikkagi see, et leidub keegi, kellel on aega endast vanemat ära kuulata.
Inimesed, kes ei ole leidnud oma kohta elus või kes on oma panuse juba andnud, on niisama tähtsad ühiskonnaliikmed kui need, kes hetkel majanduslikku kasu toovad.
EPL
