Link kopeeritud!
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
Anonüümne kommentaar
28.07.2018 17:01
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "..." poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
28.07.2018 17:46
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "lugeja" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
28.07.2018 18:20
Mingit ninanipsu. Need idikad ei saa, ega tahagi aru saada. Näituseks pole näha Karula Rahvuspargi metsades ringi hulkuvaid metsafänne. Seal pole ju võimalik metsa "ilu nautida. Mahalangenud puud risti rästi, tihe alus taimestik koos noorendikuga , eks proovi seal jalutada, kui just ainult mööda metsateed aga sedagi hooldab" paha"inimene. Palju mõnusam on hooldatud metsas jõlkuda ja kui selle hooldatud metsa omanik otsustab oma töö vilja rahaks teha siis on ta tropp.
Anonüümne kommentaar
28.07.2018 20:11
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Heh" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
31.07.2018 02:55
Metsa on aasta tuhandeid majandatud ja pole ta kadunud, aga nüüd metsamehena tunne küll metsa pärast tõsist muret.
Kui metsamajandamine käib aastaringselt rasketehnikaga, mida ei olnud ei muistsetel eestlastel halepõllunduse aegu ega isegi mitte 70 aastat tagasi töötavatel metsameestel, siis tekkib küll küsimus, mis saab Eestimaa metsast? Isegi II maailmasõja järel, kui oli metsaraiumise puum polnud metsas sellist rasketehnikat nagu hetkel ja mets taastus küllaltki hästi kuna ei suudetud kõike nii kiirsti maha raiuda ja mullaga oli kõik enam vähem hästi peale talviseid raied. Hetkel raiume aasta ringselt ja see on tõsine viga.
Asi on selles, et metsajuurestik vajab teatavad õhulist elukeskonda kasvamiseks, et kasvatada ilusaid terve tüvega puid, mis moodustavad metsa. rasketehnika litsub selel õhulisuse kokku.
Metsamehe nägemus metsa hooldamisel algab, aga siiani ikkagi maapinnalt ja see mis toimub maaall poleks nagu kellegi mure.
Mida soojem on kliima ja mida rohkem raiume aasta läbi seda suurem peaks olema tähelepanek mullastikule just teadlaste poolt. Muld on kõige aluseks, aga mis seisus ta hetkel on?
Metsameeste ja üldsegi metsaga seotud inimste arvates oled kohe "soe peast jne..." kui tunned huvi, kuidas mullastikus olev elustik mõjutab metsa kasvu ja tuleviku.
Olgu tegu kas või juurepessuga mille tõttu kaotab Eesti metsandus juba hetkel ühe kolmantiku metsa väärtusest iga aasta, aga need mõned miljonid aastas kadu ei ole kedagi häirunud siiani isegi mitte RMK-d.
Keegi ei julgegi tunnistada, et majandab metsa valesti, sellel oleks tõsised tagajärjed paljudele isikutele. Aigar Kallas näiteks (RMK juht) jääks ilmselt tööst ilma kuna tema peaks moraalselt vastutama, kui peaks selguma, et RMK majandab metsasid valesti ja kes siin ikka soovib 8000 eurosest kuupalgast loobuda.Tartu Ülikooli teadlased ikka aegajalt on maininud, et majandatakse metsasid tiba valesti ja RMK on sellest lausa teadlik ja isegi rahastab uurimistööd, mis seda isegi tõestab jne.
Kuid probleemide eitamine paistab ühiskonnale sobivat, kui ütleme, et probleemi pole, siis nagu osad seda ka usuvad, kuigi silmaga nähakse metsas probleem küllaga.

Ilmselt mõnekümne aasta pärast, kui kiviaja tasemel lonkav metsateadus on arenenud ja metsasid maailmas vähemaks jäänud, saab metsakasvatuse osak ka maaall toimuvad protsessid ja ilmselt keelatakse lõpuks ka rasketehnika kasutamine külmumata pinnasel.

Mida ma öelda soovin on see, et ilmselt vaatab tulevikus kogu metsaga seotud ühiskond suure häbiga hetke -teaduse ja metsamajanduse peale ja käsitletakse seda ajaperioodi inimajaloos, kui üht inimeste suurimat ahnuse peegeldust, mida võimendas tehnika areng.
31.07.2018 19:18
Ma saan aru, et enamus Teie, EPMÜ toortselluloositeadlaste lemmikmetsi on "kultuur"puistud (puupõllud), aga seda pole mitte meie lemmikmetsad. :)
31.07.2018 19:28
Üks asi on ilmselt üle pinguitatud - metsapõlvkondade arv. Praegu kipub nii olema, et küpsusdiameetriga minnakse 60-70 aastase männi kallale, 50aaste kuuse, lehtpuude puhul ilmselt veel nii kiireks pole toortselluloosi varumine läinud. Seega 100 aasta jooksul 1,5 männi põlvkonda, 2 kuuse põlvkonda (juhul, kui eelmine raie oli 60-60 või 50 a tagasi).
Ja teine asi ka - suurt atra järel lohjistades rajatud puupõlde ei meeldi ei minul ega mu tuttavatel külastada. Ka juhul, kui need on juba metsa moodi väljanägemisega, nii 60 aastased kohe harvesteri tulemata jäämise korral kokku kukkuvad puistud.
03.08.2018 11:47
Neeger mõtles, no kuidas ma selle metsa kätte saan. Siis, mõtles, aga ma panen ka võpsiku ja muu soga maa ka metsa nime alla, siis võtan korraliku palgi metsast ära ja näitan paberil, et meil on ikka niiiii palju metsa veel.
Siis saab neeger rikkaks ja ostab endale kitse.
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega