Ene-Margit Tiit: Kas väljaränne on ülepea probleem?

Välismaale lahkunute tagasi meelitamiseks on peale heaolu vaja ka mõistvat suhtumist

Välismaale rändamise võimalus on vabas ühiskonnas normaalne nähtus. Meie vanem ja keskealinegi põlvkond mäletab hästi aega, kui rändamise võimalused olid piiratud ainult ühe ilmakaarega, ja kui hinnas oli siis iga kontakt läänemaailmaga. Kindlasti ei soovi meist keegi enam sellisesse olukorda sattuda.

Millal muutub väljaränne probleemiks? See sõltub kõige rohkem lahkujate arvukusest ja motiividest, samuti tagasitulemise kavatsusest. Väljarände tulemusena väheneb lähteriigi rahvaarv, mis tähendab ühelt poolt töökäte ja ajude kadu, aga võib teisalt lihtsustada tööpuuduse leevendamist. Ma ei nõustu nendega, kes lihtsalt loendavad Eesti inimesi ja ütlevad, et oi kui paha, rahvaarv vähenes jälle 1%, 3% või 5% võrra. Rahvaarvu mõningane vähenemine pole iseenesest probleem, Eesti riik ja rahvas võib püsida ka siis, kui meid on 1,3 miljoni asemel miljon, nagu oli pärast Vabadussõda.