Erakondade visioon elukestva õppe tulevikust
Inimesele tähendab täiskasvanuhariduses osalemine ja kvalifikatsiooni tõstmine suuremat konkurentsivõimet tööturul ja võimet kohaneda muutuva keskkonnaga. Peab tunnistama, et erakondade platvormide täiskasvanuhariduse arendamise osa on üldsõnaline, keskendudes peamiselt töötute ümberõppele või tööandja koolituskulude erisoodustusmaksust vabastamisele. Vähe on uuenduslikke ideid. Tööandja erisoodustusmaksust vabastamise mõte ei ole ju olemuselt uus. Kuna see on paljude erakondade programmides ühine joon, tundub, et küsimuseks on vaid maksuvabastuse tingimustes kokkuleppimine. Isamaa ja Res Publica Liit käib lisaks välja mõtte anda ettevõtetele võimalus kasutada aastas töötaja kohta maksuvabalt fikseeritud summat, mida saab kasutada vabatahtliku pensionikindlustuse sissemakseteks, töötaja koolitamiseks või spordi, tervishoiu ja tervisekindlustuse tarbeks. See tagaks tööandjatele valikuvabaduse, mis ulatuses ja mida maksuvabastuse raames rahastada, ning jätaks ruumi ka tööandjate ja töötajate vahelistele kokkulepetele.
Rahvaliit tasakaalustaks tööandjate osalust täiskasvanuhariduse rahastamisel riigi rolli suurendamisega, lubades luua riikliku fondi, mille toel kujundataks elukestev õpe ühiskonnas üldiseks tavaks. Ei ole täpsustatud, kas seda fondi rahastataks üksnes riigieelarve vahenditest või oleks ette nähtud ka teiste osapoolte teatav osalus. Keskerakond rõhutab riigi suurema osaluse vajadust, lubades rahastada töötute koolitust suuremas mahus riigieelarvest. See tähendaks vaid töötutele pakutavaid õppimisvõimalusi ega hõlmaks teiste ühiskonnagruppide ligipääsu koolitusele. Reformierakond näeb täiskasvanuhariduse täiendava rahastamise võimalust Euroopa Liidu vahendites, tõstes prioriteediks Euroopa Sotsiaalfondi raha kasutamise elukestvas õppes. See mudel on praegu toiminud ja suurendanud elukestvas õppes osalejate arvu.
Kuid mis saab siis, kui Euroopa Liidu vahendid lõpevad ja tasuta kursusi enam pakkuda ei saa? Üsna suure tõenäosusega väheneks sellisel juhul esimesena nende inimeste osalus, kes on tööturul väiksema konkurentsivõimega. Kõige tasakaalustatuma lähenemisega täiskasvanuhariduse rahastamisele on tulnud välja sotsiaaldemokraadid, kes on lubanud luua tööalase täienduskoolituse kolmepoolse rahastamise süsteemi, kus töötajate täienduskoolituse rahastamises osaleksid nii riik, tööandjad kui ka töötajad. Jääb siiski täpsustamata, millisel kujul selline rahastamissüsteem võiks toimida ja kuidas eri osapooled saaksid sinna panustada. Kuigi ka praegu panustavad kõik kolm osapoolt täiskasvanuhariduse rahastamisse, ei ole lähenemine süsteemne. Seetõttu mõjub värskendavalt mõte luua seaduspära, tegutseda kindla eesmärgi nimel ja tagada ligipääs täiskasvanute koolitusele.
Erakondade toetus erinev
Teine põhimõtteline küsimus on, kelle elukestvas õppes osalemist erakonnad toetavad. Praegu osalevad elukestvas õppes tõenäolisemalt need, kes on niigi tööturul konkurentsivõimelisemad, ja väike on osalus nende seas, kes seda kõige rohkem vajaksid. Näiteks on noorima ja vanima vanusegrupi elukestvas õppes osalejate osakaalus ligi neljakordne erinevus noorte kasuks. Erinevus on suur ka eri haridustasemete lõikes. Selles valguses oleks elukestvas õppes osalemist vaja toetada just väiksema konkurentsivõimega inimeste puhul, mitte täiskasvanute seas üldiselt. Viimasel juhul lõikaksid suuremat kasu need, kes niikuinii on tööturul paremal positsioonil. Erakondade toetus riskirühmade elukestvale õppele on erinev. Koolituste mahu kasvust töötutele räägivad eelkõige IRL ja Keskerakond. Madalama haridustasemega inimeste osaluse suurendamise vajadust rõhutab Reformierakond. Sotsiaaldemokraatlik Erakond toob esile erivajadustega inimeste, noorte ja vanemaealiste õppevõimaluste suurendamise. Rahvaliit on võtnud suuna toetada kõikide täiskasvanute õpet, oluline on vaid õppimissoov. Vähe on aga räägitud sellest, kuidas mainitud riskirühmade elukestvas õppes osalemist toetatakse. Kuna erakondade lähenemine elukestva õppe kujundamisele on erinev, tähendab see ka koalitsioonilepingus kompromisse eri suundade vahel. Valijatena saame anda oma panuse selleks, et meie arust paremad ideed viidaks ellu.
