Erakoolide õpilaste vanemad: kuidas võib valitsus käed puhtaks pesta erakoolidele seaduse alusel jagatavatest tegevustoetustest?

Kirjutame, et säiliks erakoolide laste õpingute toetamine võrdses ulatuses teiste lastega. Riik andis 2011. aasta seadusega uljalt hoogu erakoolide asutamisele. Täna aga kavandatakse järsku pööret erakooliseaduse paragrahv 22(2) muutmise kaudu. Ministeerium soovib koolide tegevuskulud lükata kohalike omavalitsusete õlgadele.

Selgitame: lapsevanemad ei ole oma lapsi viinud Eestis tegutsevasse ligi 50-sse erakooli rõõmust maksta õppemaksu. Erakoolid lisavad üldharidusele mitmekesisust: mõned reaalteadmisi, mõned usuajalugu,teised sporti või teistmoodi pedagoogikat.

Meie lapsed on mõnes mõttes järjest keerulisemad. Kodanikualgatusega oleme me suutnud järele aidata ka keskendumisraskuse ning puudega lapsi. Tõsi on, et tänini andis riik koolituslubasid erakoolidele ehk liiga automaatselt. Uued kristlikud ja waldorfkoolid seisavad asutamise
järjekorras. Ent kulusid kannaks riik ju ka meie laste jäämisel traditsioonilisse koolivõrku. Erakoolide õpilasi on juba ligi 6000. Need koolid jääksid uue seadusega riikliku tegevustoetuseta.

Seadusandjast ei oleks aus aus hakata suunamuutust teostama võõraste kätega. Lapsevanemate kätega, kelle jaoks õppemaks tõuseks mitmekordseks. Ega KOV-ide kätega. Kui tegevustoetuse raha peaksid leidma KOV-id, otsustaks koolide eluõiguse üle näiteks seesama Tallinna linnavalitsus, kellelt erakoolid aastate kaupa on toetusraha suutnud kätte saada ainult kohtu abiga.

Väiksemad omavalitsused võivad toetusraha leidmisel hätta jääda. Kannatajateks on 4% Eesti üldhariduskoolide õpilastest. Plaani järgi annaks riikliku tegevustoe kaotamine kokkuhoidu umbes 6 miljonit eurot (seega 0,7 promilli riigieelarvest!). Näeme riigieelarves üllatavamaid kulusid kui see, Eesti laste hariduse mitmekesisust toetav summa.

Meil on õigustatud ootus, et vähemalt täna erakoolis õppivad lapsed saaksid õppekava lõpuni käia. Pärnu Sütevaka ja Tallinna Kesklinna kooli ning paljude teiste lapsevanemad leidisd võimaluse investeerida omaenda koolihoonesse, kümned teised koolid korrastavad võõrast üüripinda. Oleme
palganud õpetajaid, võtnud laene. Kindlust selleks andis suhteliselt äsja, 2011. aastal vastu võetud erakoolide seadus.

Kokkuvõttes: me ei näe, kuidas tulevikku vaatav valitsus võiks käed puhtaks pesta erakoolidele juba seaduse alusel jagatavatest tegevustoetustest, põhjendades seda raha kokkuhoiuga. Eeldades Eesti riigi kestmist, on raske näha Eesti tuleviku seisukohast tähtsamat eesmärki kui Eesti laste paindik ning mitmekesine haridus.