Eriarvamus: advokatuur peab Raudseppa kaitsma
Antud juhtumi erakorralisus seisneb selles, et karistusõigusliku ähvarduse ja sanktsioneerimisega on saadetud kõigile kutselistele menetlusosalistele teave, et süüdimõistmise edukuse korral (olenemata asjaoludest) päädib see kutsetegevuse lõppemisega.
Eriarvamusele jäänutena oleme seisukohal, et kutseühinguna ja advokaadi tagatiste eest seisjana lasus juhatusel kohustus hinnata, kas Alla Raudsepa süüdimõistmine teeb võimatuks tema advokaadina tegutsemise.
Diskretsiooni olemus ilmneb Advokatuuri seaduse erinevatest sätetest ( vt AdvS § 19 lg 5 teine lause, AdvS § 37 p 2 lõpu osa). Diskretsiooni olemasolu antud küsimuses jaatas oma arvamuses ka Advokatuuri Põhiõiguste komisjon 26.01.2016.
Üldpreventiivselt peab advokatuur tagama, et ükskõik millisel riigivõimu osisel ei tekiks maatriks, mis võimaldaks elimineerida neile mitte sobiv kaitsja, advokaat, kes tegutseb kutsetegevuses. Käesolevas kaasuses kirjeldatu võib kohtuotsuse näol preventiivselt saata advokaatidele sõnumi, et võimalike tunnistajatega kohtudes ei võiks nad selgitada tunnistajale nt (i) millised on tõendamiseseme asjaolud (KrMS § 66 lg 1) ja (ii) kas potentsiaalne tunnistaja sai tõendamiseseme asjaolude kohta teadlikuks teise isiku vahendusel (KrMS § 66 lg 21 p 1, 2, 3).
Antud kaasuse üldpreventiivse hirmu külvamise tulemus võib takistada advokaatidel kohtumenetluses ka ristküsitlemist. Ristküsitlemisel võib seaduses sätestatud juhtudel esitada ka suunavaid küsimusi. Kui siia asetada riigikohtu otsuse punktis 26 toodu „Isegi kui L. Špongolts soovis anda A. S-i huvides viimase jaoks võimalikult soodsaid ütlusi, sisustas ja konkretiseeris selle abstraktse soovi süüdistatav" - siis oleme me ristküsitluses jõudnud samasse olukorda, ehk teada andnud enda abstraktses soovis mida me tunnistajalt kuulda tahame.
Tunnistaja, kes soovib teadvalt rikkuda KrMS § 66 lg 3 sätestatud sanktsioneeritud kohustust, ei kihutata õiguserikkumisele läbi selle, et selgitatakse mis on asjas olulised asjaolud. Kui püüda kõrvutada advokaadi, kohtueelse menetleja ning prokuröri tegevuste erinevusi, siis tegelike asjassepuutuvate asjaolude selgitamine ja nende võimaliku teadmise eeldamine kohtueelse menetleja ning prokuröri poolt tunnistajatele on oluliselt intensiivsem. Kui advokaadi tegevusele soovitakse panna eelduslikult piirid, et ei tohi välja selgitada, mida tunnistaja teab ja mida mitte, siis see on oluline oht õigusriigile.
Eriarvamuses lähtutakse vaid kohtuotsuses esitatud, tuvastatud ja loogiliselt seostatud järeldustest ning riigikohtunik H.Kirise eriarvamuses esile toodust.
Advokatuuri autonoomia põhimõttest tulenevalt peab advokatuuril olema õigus otsustada kes on vastav olema organisatsiooni liikmeks. Sellest aluspõhimõttest lähtudes leiame, et AdvS § 37 lg 2 annab advokatuuri juhatusele diskretsiooni väljaheitmise otsustamisel ka juhul, kui advokaat on süüdi mõistetud tahtlikult toimepandud kuriteo eest.
Advokatuur on tema pädevusse antud küsimustes allutatud haldusmenetluse seadusele.
Haldusmenetluses otsuse vastuvõtmisel kogub advokatuur vajalikud tõendid, et vastu võtta tema pädevusse antud küsimuses õiguspärane otsus. HMS § 38 lg 1 ja 2 kohaselt on haldusorganil õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. Tõendiks võib olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus.
Antud menetluses kogutud tõendid (sh kohtuotsused, riigikohtuniku eriarvamus jm dokumentaalsed tõendid) ei anna võimalust tuvastada, et Alla Raudsepa süüdimõistmine teeb võimatuks tema advokaadina tegutsemise.
Antud hinnangule vastupidise hinnangu andmine haldusmenetluses peab positiivselt tuvastama, et süüdimõistmine teeb võimatuks tema advokaadina tegutsemise. Süüdimõistev kohtuotsus ei ole advokatuurile ettemäärava jõuga. Võimude lahususest tulenevalt ei saa kohus eeldada, et advokatuur igal juhul jõuab haldusmenetluses, milles kohtuotsus on üheks tõendiks, tulemusele, et AdvS § 37 p 2 sätestatud asjaolud teevad võimatuks Alla Raudsepa advokaadina tegutsemise. Kohtupraktikas on samuti asutud ühesele seisukohale, et kohtuotsus teises kohtuasjas on käsitletav dokumentaalse tõendina ja seda hinnatakse koosmõjus teiste tõenditega.
Haldusmenetluses ei seata kahtluse alla kohtuotsust, ja seda alljärgnevatel põhjustel:
1) Kohus ei ole otsustanud, et Alla Raudsepa tegutsemise advokaadina on võimatu. KarS § 49 oleks kohtutele sellise pädevuse andnud lisakaristusena, mida oleks saadud kohaldada kutse- või ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteo eest kuni kolmeks aastaks. Samuti ei ole teada, et seda oleks taotlenud prokurör;
2) Haldusmenetluses ei lahendata karistusõiguslike küsimusi, vaid hinnatakse AdvS § 37 p 2 asjaolude esinemist või puudumist haldusmenetluse reeglite järgi. Haldusmenetluses me juhindume kohtuotsustest ja eriarvamusest; ja
3) Haldusmenetluse tulemusena võetakse vastu haldusakt ja see loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik. Kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Haldusakti resolutiivosa on haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa (vt nt HMS § 51, 54, 60).
Milline oleks olnud esile toodud asjaolude alusel Alla Raudsepa distsiplinaarmenetluse tulem? Advokatuur antud haldusmenetluse käigus, sh AdvS § 19 lg 5 teise lause tähenduses, peab andma hinnangu millisele tulemusele oleks jõutud distsiplinaarmenetluse. Pikaajaline aukohtu praktika kinnitab, et ka distsiplinaarkaristuse kohaldamise võimatus, ei välista advokaadi tegevusele hinnangu andmist. Seega on juhatusel pädevus hinnata väljaheitmise küsimuse otsustamisel advokaadi isikut ja tema toimepandud tegu.
Alla Raudsepa puhul puudub alus kahelda isikuomaduste sobivuses töötamiseks advokaadina - ta on tegutsenud advokaadina enam kui 19 aastat ning aukohus ei ole teinud tema suhtes ühtegi otsust distsiplinaarüleastumise kohta.
AdvS § 2 lg 1 kohaselt on Advokatuuri üheks põhiülesandeks advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmine. Otsusega Alla Raudsepp välja heita Eesti Advokatuurist ilma sisulise kaalutlemiseta, ei järginud juhatus seda kutseühendusele seatud peamist ülesannet.
