Erik Männik: Venemeelsete toetus Ida-Ukrainas ei ole suur ja järjest rohkem ukrainlasi võitleb oma riigi eest

Ajalehe Diplomaatia viimases numbris kirjutab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) vanemteadur Erik Männik sellest, mis tegelikult juhtus Ukraina kriisi ajal.

27. mail möödus kolm kuud hetkest, kui „tundmatud rohelised mehikesed" vallutasid Krimmi Ülemraada ja panid alguse sündmuste jadale, mida on iseloomustatud kui tõsiseimat väljakutset Euroopa julgeolekule peale külma sõja lõppu.

Esmapilgul leidis Ukrainas aset midagi üsna erakordset. Venemaa annekteeris Krimmi sisuliselt ühegi lasuta ja seal paiknenud rohkem kui 20 000 Ukraina sõjaväelasest koosnenud väegrupp koos sõjalaevastikuga osutas vaid mõningast vastupanu. Toimuvast jäi mulje kui Vene erioperatsioonide vägede ülioskuslikust operatsioonist. Samuti võib toimunus näha Venemaa relvajõudude kindralstaabi ülema armeekindral Valeri Gerassimovi arusaama, et asümmeetriline ja kaudne tegevus võib olla mõjusam kui traditsioonilised relvajõudude rakendamise viisid, rakendust praktikas.

Vaidlustamata hetkekski seda, et Vene Föderatsioon demonstreeris sõjalise jõu kasutamisel naaberriigi vastu otsustavust ning ründas kiirelt ja salakavalalt, tasub siiski vaadata mõlema poole tegevust nende sündmuste käigus. See aitab mõista, kui suur osa oli toimunus Venemaa kasvanud sõjalisel jõul ning millisel määral soosis selle rakendamist Ukrainas võimuvahetusest tulenenud kaos ning riigi sisemine nõrkus.

Sõjalises plaanis võib Vene Föderatsiooni sõjalise tegevuse Ukraina vastu jagada kaheks. Ukraina heidutamiseks ja pideva sõjaähvarduse loomiseks kuulutas president Putin 26. veebruari keskpäeval välja ootamatu õppehäire, mis puudutas ca 150 000 meest. Alanud õppusest informeeriti OSCE liikmesriike 2011. aasta Viini dokumendi raames, kusjuures eitati igasugust seost õppuse ja Ukrainas mõned päevad varem aset leidnud president Viktor Janukovõtši tagandamise vahel.

Märtsi keskpaigas oli Ukraina kaitseministeeriumi hinnangul riigi idapiiri läheduses ligi 60 000 Vene sõjaväelast ning see väegrupp saavutas täieliku lahinguvalmiduse märtsi lõpuks. Siis saabusid teated, et loodi staabid sõjategevuse juhtimiseks, avati välihospidal ja otsiti selle jaoks Belgorodist meditsiinilist personali. Ukraina juhtkonna hirmutamiseks ja terrorivastaste operatsioonide peatamiseks riigi idaosas alustati piiri läheduses korduvalt erinevate väeliikide õppusi (11.03., 24.04., 30.04.) ning nihutati vägesid vahetult piirile (30.-31.03., 24.04.). 

Mõningate muutustega püsis Vene väegrupp Ukraina piiri taga 19-22. maini, pärast mida andis president Putin vägedele käsu naasta alalistesse paiknemiskohtadesse ning esimesed rongid vägedega hakkasid piirist eemale liikuma.

Krimmi annekteerimine algas samuti Vene Föderatsiooni üksustele antud õppehäirega.

Mis juhtus Krimmis pärast õppehäire andmist, loe edasi juba ajalehest Diplomaatia!