Erki Savisaar: Ärajäänud hinnatõus
Võrdluseks – 70 miljonit eurot kogub riik ainuüksi juba praegu tarbijatelt taastuvenergia tasu küsides.
Opositsiooni esindajad olid kategooriliselt võrgutasude tõstmise ja sellest tuleneva elektrienergia hinnatõusu vastu. Üksmeel puudus koalitsioonis ning nähes tulemas uut võimalikku avalikku vastasseisu sarnaselt trahvide kahekordistamise eelnõuga, otsustati seekord järele anda. Loobudes säästufondist ning lubades energiasäästu tehtud vabatahtlike investeeringute nappusel otsida puudujäävad vahendid riigieelarvest.
Nähes, et säästufondi ei tule, ei jätnud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium jonni ning tegi ettepaneku põlistada energiasäästu maks, mis oleks tähendanud, et valitsus oleks iga kell võinud maksu realiseerimiseks rohelise tule anda.
Antud juhul on tähelepanuväärne, et see skeem poleks rakendunud enam ainult suurematele elektrivõrguettevõtjatele vaid ka kõikidele kaugkütte-, maagaasi- ja elektrivõrguettevõtjatele. Lõpptarbijale oleks see ministeeriumi arvutuste kohaselt kaasa toonud elektri puhul maksimaalselt kaks protsenti arvesumma suurenemist, kaugkütte puhul neli ja gaasi puhul viis protsenti. Õnneks ei läinud ka see ettepanek läbi.
Nutikas rahvas tarbib ise säästlikumalt
Riigikogu saalis vastu võetud seaduses jäid välja nii energiasäästufond kui ka energiasäästumaks. Seadus võeti vastu lootuses, et energiatõhususe eesmärgi saavutab nutikas rahvas säästlikumalt tarbides ilma rahaliste sunnivahenditeta. Samuti jäi kandev roll riigile, kes peab iga-aastaselt uuendama vähemalt kolm protsenti riigi hallatavate hoonete pinnast energiatõhususe miinimumnõuete tasemele. Eestis on keskvalitsuse hallata statistika järgi 47 asutust, kus on umbes miljon ruutmeetrit pinda. See tähendab, et aastas tuleb renoveerida umbes 32 000 ruutmeetrit pinda, mis ei ole sugugi väike maht. Ühtlasi hakkab riigihangetel kehtima kord, mis lubab riigiasutustel soetada vaid kõrgema energiaklassi hooneid, tooteid ja teenuseid.
Direktiivi üldine eesmärk näeb ette seda, et kuni aastani 2020 väheneb kõigi lõpptarbijate energiatarbimine 1,5 protsenti igal aastal. Vajalikust säästust 95 protsenti katavad riigi energiatõhususe meetmed, mis hoiavad elektrit järgmise nelja aasta jooksul kokku 7,1 teravatt-tundi. Ülejäänud viie protsendi ulatuses loodetakse ettevõtjate ja tarbijate vabatahtlikele panusele.
Selleks, et ettevõtteid motiveerida energiasäästuinvesteeringuid tegema, on ministeerium avaldanud soovi arvestada tehtud investeeringud maha ettevõtte poolt makstavast võrgutariifist. See on igati mõistlik.
Antud eelnõu menetlus näitas selgelt, et Riigikogu majanduskomisjon ei kinnita valitsusest saabunud eelnõusid pimesi Kui asjad paremini läbi mõelda, on võimalik leida alternatiivseid lahendusi, mis hoiavad ära hinnatõusud ja ei suurenda riigi bürokraatiamasinat.
