Erki Savisaar: Eesti vajab kiiret ühendust Euroopaga. Rail Baltic annab selle
Ilmselt ei vaidle keegi, et Eesti koht on arenevas Euroopas. Kui me vaatame Euroopa kaarti, siis meie asukoht Euroopa südamest vaadatuna on „kusagil seal kaugel kirdes“.
Me oleme Euroopa piiriala, meeldib see meile või mitte. Samas seisus on Läti ja Leedu. Isegi Soome on huvitatud end kiirema Euroopa raudteeühenduse külge ühendama, kasvõi läbi tunneli.
Rail Balticu ehitus võib küll tehniliselt olla lihtsalt kahe rööpapaari rajamine, mida mööda anonüümsed kaubad ja ehtsad inimesed Tallinna ja Pärnu või Eesti ja Leedu vahel liiguvad, aga Rail Baltic on ka kohaliku elukeskkonna arendamine. Heaks näiteks on juba ehitamisel olev Tallinna lennujaama ning Ülemiste terminali vaheline trammiliin ning planeeritav samalaadne ühendus Vanasadama ja Ülemiste terminali vahel.
Rail Balticu esimene vili - Tallinna trammirenessanss
Nende kui kogu Eesti jaoks oluliste transpordikeskuste ühendamine Tallinna ühistranspordivõrku on jätkuks Tallinna trammirenessansile, mis sai alguse uute trammide ostmise ning vana liinivõrgu rekonstrueerimisega 2014. aastal.
Nii, nagu tramm on linnalises ühistranspordis üks paremaid transpordivahendeid, on elektrirong samadel põhjustel efektiivne vahend mõnesaja kilomeetri pikkusteks reisideks näiteks kolme Balti riigi pealinnade vahel.
Rail Balticu mõte on kiire ühendus Euroopaga. Kindlasti võiks see kiire ühendus Euroopaga olla igal Eestimaa punktil, nii Tartul, Narval kui ka Viljandil, aga Rail Baltic peab ühendama esmajärjekorras kolm Balti riiki, mitte iga maakonnakeskust. Nende keskuste ühendamiseks on palju mõistlikum arendada teisi transpordiviise sõltuvalt sellest, milliste teiste kohtadega kõige paremaid ühendusi soovitakse.
Ka Leedu teeb kompromisse kiiruse nimel
Jah, Tartu jaoks on oluline hea ühendus Tallinnaga ja mõnevõrra ka Riiaga, aga on arusaadav, et suuremad linnad, nagu Tallinn ja Riia väärivad kiiret otseühendust. Seda enam, et kõnealune uus raudtee on koridoriks Euroopa keskuste poole. Isegi Leedus plaanitakse pealinn liita Rail Balticu külge haruteega, kuna loogiline trass kulgeb selgelt läbi Kaunase, mitte läbi Vilniuse.
Ei ole mõeldav, et üks otseühenduseks mõeldud raudtee täidaks ka riikliku transpordivõrgu rolli. See on ikkagi üks tugev niit selles võrgus, mis peabki olema „pingul“, et olla piisavalt toekas lähtepunkt teistele võrgu niidikestele.
See, et tulevikus oleks ka soomlastel põhjust Rail Balticut kasutada oma reisijate ja kaupade liigutamiseks, peab sellel olema tugev konkurentsieelis teiste Balti riikide ja kaugema Euroopa poole viivate ühendustega võrreldes.
Mida pikem raudtee, seda kallim on selle ehitus kui ka hilisem hooldus. Rail Baltic on praegu just täpselt sellise kujuga, mis on kolmele Balti riigile teostatav ja Euroopa Liidule rahastuse mõttes projektina vastuvõetav.
Kui projekti muutma hakata, siis muutub ka konkurentsiolukord selle sama rahastuse peale, millele on tahtjaid kõikjalt mujalt Euroopast. Ning olgu veel kord öeldud, et seda raha ei saa kasutada siseriikliku taristu ehitamiseks. Oma kodus peame saama hakkama nende rahadega, mis koduste asjade jaoks ette nähtud.
Riiklik konkurentsivõime kasvab
Rail Baltic oma praegusel plaanitaval kujul on hea võimalus seada Eesti Euroopa üldises konkurentsis ettepoole. Jah, Läti ja Leedu saavad samuti kasu, aga selleks, et veidigi maailma konkurentsis läbi lüüa ja suured asjad ära teha, tuleb väiksematel riikidel seljad kokku panna. Ühe tänapäevaselt keskkonnasäästliku ja kiire raudtee ehitamine võiks olla just täpselt see asi, millega me võiksime hakkama saada.
Eesti, Läti ja Leedu vajavad tänapäevast rongiühendust nii omavahel kui kaugemate naabritega Euroopas. Ilma heade ühendusteta on meil tõsine oht jäädagi Euroopa Liidu ääremaaks, kus areng on muu läänemaailmaga võrreldes pidurdunud.
Rail Baltic ei ole mingi Hiina müür või mütoloogiline draakon, millena seda vahel püütakse kirjeldada. Rail Baltic on lihtsalt raudtee. Raudtee ülesanne on paremini ühendada riike ja inimesi. Arusaadavalt ei saa see kujuneda barjääriks metsloomade rändeteedel või liigselt kahjustada loodust muul viisil. Rail Balticu eestvedajad on kinnitanud, et keskkonnateemadega tegeletakse edasi nii enne ehitust, selle ajal kui ka pärast seda. Eesti ilus loodus ei muutu ühe raudtee lisandumisel pommiauguks.
Kindlasti vajab Eesti paremaid ühendusi ka riigisiseselt, Rail Baltic on vaid osa kogu riigi pidevalt arenevast transpordivõrgustikust. Euroopa raudteeprojektiga samal ajal parendatakse teisi transpordiühendusi nii Pärnu, Tartu kui Narva suunal.
Ka mere- ja õhutranspordi arendus ei jää vahepeal seisma. Kindlasti ei ole võimalik teha kõike korraga, aga Rail Balticut meil on võimalik teha. Püüame siseriiklike küsimuste lahendamise käigus suuremat eesmärki mitte silmist lasta.
Rail Balticu puhul on mõistetav, et inimeste arvamused on seinast seina. Tegemist on projektiga, mida on koheselt raske endale peas ette kujutada nii oma suuruselt, mõjult kui ka maksumuselt.
