Link kopeeritud!

Erudiit ja jutumeister Metsar


Tartus Leo Metsari teele ette jääda on ahvatlev ja ohtlik. Ahvatlev seetõttu, et harva võib leida ühes isikus härras- ja naljameest, jutuvestjat ja filosoofi, joviaalset kõikemõistjat ja terast vaidlejat. Ohtlik aga sellepärast, et Metsar võib hoogu sattudes oma lugudega vestluspartneri kas või päevaks ühele kohale naelutada. Täna täitub suurel tartlasel ja tõlkijate grand old manil kolmveerand sajandit.

Eesti kirjandusse astus mees tulin-nägin-võitjana. 1959. aasta romaanivõistlusel II auhinna saanud "Unistused ei sure" taastas Nõukogude Eestis isiku- ning armastusromaani traditsiooni. Mõistagi vallandas ka paraja vaidluse kujutusviisi sobivuse üle toonase sotsialistliku realismi kaanoniga. Üllatada jõudis Metsar veelgi, kui ta 1971 ilmunud romaanis "Ripsmetushsh" valgustas ühena esimestest eesti kirjanikest naiste emantsipatsiooni varjupoolt, mis tänaseid feministe ajaks kahtlemata marru. Siis aga tõmbus ta ajalukku, nii nagu 1970. aastate eesti kirjanduses oli trendikas teha. Metsaril olid selleks ka võimsad eeldused, hämmastav mälu, ülikooli arheoloogiadiplom ja kaks aastat Ajalooinstituudis teadlaskarjääri. Kirjanikuna peetaksegi Metsari peateoseks diloogiat "Keiser Julianus" (1978) ja "Keiser Julianus. Päevik" (1983). Metsar astub neis romaanides lugeja ette ajaloofilosoofina. Kreeka-rooma kultuuri traditsioone kaitsva Julianus Apostata ja tõusva kristluse konfliktis avaldub tegelikult haritusel põhineva vabameelsuse ja sõjaka fanatismi igavene vastasseis. Antiigi valgustajana on Metsar vahendanud eesti lugejaile nii vanakreeka muistendeid ja pärimusi kui ka Petroniust ja Titus Liviust. Kõigest ülalloetletustki piisaks ühe mehe elutööks. Aga teine – või hoopis see põhilisem! – elutöö on seotud tshehhi proosa eestindamisega. Tshehhi kirjandus eesti keeles on suuresti Metsari nägu. Kui Hasheki Shvejk jäädvustab ühtlasi Lembit Remmelga nime eesti kirjanduslukku, siis Metsar jääb Capeki "maaletoojaks", aga selle kõrval lisaks suur hulk tshehhi kirjanduse tähtsaid ja keskmisi nimesid. Metsari tõlgete lugemine ahvatleb küsima, kas tshehhi kirjandus võib tõesti olla nii loetav. Küllap ongi. Aga samas võib ka üsna kindel olla, et Metsar mingi igava asja peale aega ei raiska.

Metsari loominguline viljakus on mulle sageli meenutanud dionüüsiaid. Elu võiks olla ka ju ühe korraliku peona võetav, ütleb mulle iga kohtumine Leo Metsariga. Kestku see pidu veel kaua!

Leo Metsar 75

Sündinud: 27.04.1924 Tartus

Haridus: Treffneri gümnaasium 1935–42, astus 1942 Tartu ülikooli filosoofiateaduskonda, lõpetas TRÜ arheoloogina 1948

Töö: 1944–45 ÕES-is laborant, 1948–50 Ajaloo Instituudis teadur, 1954–56 melioraator, 1958–63 Edasi kirjanduslik kaastööline, alates 1963 kutseline kirjanik

Varivalitsus
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare