Estland – ei, ristilipp – jah
Eesti ei suuda veenda maailma Estland`i omaks võtma, küll aga ristilippu, usub kolumnist Enn Soosaar.
Loomulikult oleks kena, kui kõik maailma rahvad hakkaksid meie riiki kutsuma inetu Estonia asemel ilusaks Estland´iks. Eerik-Niiles Kross näitas (EPL 12. 11.), et ia-lõpuline kohanimi osutas juba Rooma Impeerium aegu barbaarsele maale ja et ia-lõpp tähistas hiljemgi ladina traditsioonis säärast võõrast maad, mille jaoks õige oma nimi puudus, ning on “mitte-päris-läänelik” tänapäeva uususes.
Sest tõesti, kes on ia-riigid tänapäeval? Valdavalt need, kes tekitavad mõistlikus lääne-inimeses ebameeldivaid assotsiatsioone nagu sõda, etnilised konfliktid, narkootikumid, vaesus, saamatus. Lööme ingliskeelse loendi lahti: Albania, Algeria, Armenia, Bolivia, Bosnia, Bulgaria, Cambodia, Colombia, Croatia, Ethiopia.... Sellest seltkonnast tuleb Eesti kiires korras päästa. Liiatigi oli veel üks suur laev, mis läks ligi tuhande inimesega põhja ja kandis nime Estonia.
Mida hädas teha? Mida muud, kui saadame nelja ilmakaarde laiali sõnumi, et me ei ole enam Estonia, Estonie ega Estonija, vaid Estland, nagu England, Deutschland, Switzerland, Finland, New Zealand – need meeldivaid emotsioone tekitavad maad. Samas manitsegem: ärgu keegi solkigu Estland´i Estlandia´ks, nagu mõnes keeles tehakse Finland Finlandia´ks. Sest sel juhul langetab ia-lõpp meid taas paariate perre.
Siiski, siiski – enne läkituste lähetamist mõelgem veidi. Oletame, et Moskva ajakirjanik on nördinud, et üks väike rahvas nimetab tema suurt maad Venemaaks. See on alandav ning solvav, sest nimi tuleb vendidelt, Saksamaal elava rahvakillu sorbide kunagisest paralleelnimest, ja praeguste rossiaanidega pole sellel midagi pistmist. Peipsi-tagune lööb leheartiklist käärima ja Moskvast saabub märgukiri. Eestlased loobugu eksitavast Venemaa´st ja hakaku kasutama üllast nime Rossija.
Samal ajal lähevad elevile ka rootslased. Miks meretagused kutsuvad nende maad ammukadunud hõimu moonutatud nime järgi Rootsi´ks? Ainuõige on Sverige, Sweden. Kui Sverige väljaütlemisel läheb eestlasel keel sõlme, siis käib ka Sveamaa.
Sakslased möönavad, et kuueteistkümne liidumaa hulka kuuluvad endiselt Sachsen, Sachsen-Anhalt ja Niedersachsen, aga kolmeteistkümne ülejäänu suhtes on ikkagi diskrimineeriv, et eestlased peavad kõiki nende kaasmaalasi saksenlasteks ja riiki Sachsenlandiks ehk Saksamaaks. Nad soovitavad olla teiste liidumaade suhtes õiglane ja võtta eesti keeles tarvitusele nimetus kas Deutschland või maarahvale suupärasemalt Tõitsimaa või kasvõi Kermani.
Lätlased on kuulnud eestlaste kurbusest oma ia-lõpulise Estonia üle, märkavad, et nemadki on arvatud “mitte-päris-läänelike” riikide kilda ja teatavad: eestlased kaotagu oma maakaartidelt Läti ja kõik teised Latvia. Ainuke ilus ja õige nimi on Lettland, ja rahvad, kes ei harrasta juba seda pruuki, mingu uuele nimekasutusele otsekohe üle.
Jah, mida teeksime, kui venelased, rootslased, sakslased ja lätlased pöörduksid meile poole kas nõude või palvega asendada eesti keelde ajalooliselt juurdunud riiginimi uuega, mis oleks nende meelest sobivam või õigem? Eks ole – saadaksime nad pikalt ja tänitaksime takkaotsa.
Sellegipoolest arvame, et ingliskeelsed, prantsuskeelsed, hispaaniakeelsed, venekeelsed ja kes kõik veel noogutavad arusaavalt pead, asuvad teatmeteostesse, maakaartidele, reisiraamatutesse parandusi sisse viima, hakkavad oma noori ja vanu Estland-nimega harjutama. Sest eestlastele, keda haaranud mainetõstmise tuhin, ei meeldi enam too täheühend, millega Estonia lõpeb.
Tõsi, Kongost sai Zaire, Zairest taas Kongo, Tseilonist Sri Lanka, Birmast Myanmar. Nime täielik muutmine on mõistetav ja seega läbiviidav. Kaheksakümne aasta eest vahetasime rahvusvahelises käibes edukalt hulga kohanimesid: Reval Tallinnaks, Jurjev Tartuks, Ösel Saaremaaks jne.
Aga praegu ei taha me ju loobuda Eesti´st, selles Est-tüvelisest riiginimest, mis on eri keeltes andnud eri variante: Estland, Estonia, Estonie jmt. Me ei taha semantilist muutust. Me tahame, et teised keeled muudaksid morfoloogilise toiminguga (sõna lõpuosa vahetamisega) sõnakuju, mis nende keelde juurdunud. Aga see on absurd. Niisugust juttu ei võta keegi kuulda.
Hädad trikolooriga. Ma ei tea, kui paljud eestlased on tõtt vahtinud kolme koduvärviga, mida põhiseadus nimetab taas riigivärvideks, ja püüdnud neid tavapärase järjestuse asemel teisiti ritta seada või nende konfiguratsiooni lipus muuta. Nagu Kaarel Tarand (EPL, 03. 12.), nii olen mina seda mõttemänguna mitmel korral (ka nõukogudeaegse koolipoisina) harrastanud ja erikujulisi lippe paberile joonistanud.
Probleeme on olnud kaks. Sellest hoolimata, et meie sinine on traditsioonilisest lipusinisest heledam, sulavad kõrvuti asuvad kaks ülemist triipu teineteisesse. Igaüks on seda märganud sompus ilmaga või lipu puhul, mille värvid on kaotanud esialgse kirkuse. Ehkki luitunud lipp riivab silma, on see tavaelus kahjuks paratamatu.
Teiseks on mind vaevanud küsimus. Miks Eesti, Põhja-Euroopa riik, mis asub laiuskraadidelt Taanist, Inglismaast ja märgatavast osast Rootsist põhjapool, ei ole seni söandanud maailmas kõige nähtavama visiitkaardi ehk lipu abil ennast Põhjala riikide hulka sokutada? Pealegi ei oleks ristilipule üleminek mingis mõttes meelevaldne akt. Ristiga lipud olid Liivi- ja/või Eestimaal korduvalt kasutusel ja on reliktina säilinud nii mõnegi meie linna või maakonna vapis või lipus.
Põhiseaduslikud värvid mõistagi jäägu. Põhitoon on sinine. Kas valget risti servab must või musta risti valge, selle üle võime vaielda. Ristilipu maad Rootsi, Taani, Norra, Island, Soome, vanemas pruugis ka Inglismaa kasutavad Kristuse sünni tähistamiseks väga vana sõna jul. Eesti kuulub samasse perre. Meie jõulud (nagu soome joulu) on laensõna vanaskandinaavia keelest. Seegi muistne side annab põhjust või õigustust riigilipu kuju muutmiseks.
Eesti ei veena inglise-, prantsuse-, hispaania-, vene- ja paljusid teisi keeli kõnelevaid inimesi Estland´it omaks võtma. Aga lipu ristitamisega, kui kodanike enamus nõusse hakkab, tuleksime toime küll. Ja sini-must-valge ristilipu rahvusvahelisse käibesse juurutamine oleks meile täiesti kontimööda.
