Estonija, vperjod!
Meie välispoliitika kokad on jõudnud pragmaatilisele seisukohale, et Venemaale Euroopa Liidu viisavabaduse andmist ei pea siduma sõlmimata piirilepinguga.
See on väga õige ja mis esmatähtis – Eestile kasulik seisukoht.
Viisavabadus Schengeni ruumiga kuulub meeldiva ja moodsa olekuga president Dmitri Medvedevi olulisemate välispoliitiliste pürgimuste hulka. Kui meie, eestlased saaksime deklareerida, et garanteerime idanaabrile viisavabaduse vahetult enne 2012. aasta presidendivalimisi, annaks see Medvedevile tagasivalimiseks olulise trumbi võistluses „rahvusliku liidri” Vladimir Putiniga. Medvedevil oleks põhjust eestlastest hästi mõelda. Kui võidukaks osutuks Putin, siis oleks temalgi põhjust meisse hästi suhtuda. Mõlemad on niigi ühe ja sama fregati käilakujud.
Eesti vajab venelaste viisavabadust täpselt samavõrd kui Venemaa. Ligi viiendiku meie sisemajandusest moodustab turism ja vabalt Euroopasse liikuvate Vene turistide hulga mitmekordistumine aitaks eestlaste heaolu järsult tõsta.
Vene turistide Eestis käimine on võrreldes majandusbuumi ja pronksiöö aegse 2007. aastaga praeguseks rohkem kui kahekordistunud. 2007. aasta üheksa kuuga külastas Eestit üle 41 000 venelase, tänavu samas ajavahemikus aga üle 100 000.
Venelased aitavad majandust
Kui Eesti spaahotellides pole juba praegu nädalavahetusteks vabu kohti saada, siis tavahotellide täitumus on ikkagi väga niru. Venelased aitaksid meid sellest puudusest üle.
NATO-sse kuuluvale Eestile on Venemaaga piirilepingu puudumine kasulik – sellega ei peaks üldse kiirustama. Ükski arukas eestlane ei pea võimalikuks, et suudaksime nähtavas tulevikus tagasi võita enne Teist maailmasõda Eestile kuulunud Jaanilinna ja Petserimaa. Venemaa käsitleb piirilepingu puudumist ja Tartu rahu külge klammerdumist kui Eesti varjatud ambitsiooni nendele aladele. Sellise eelarvamuse püsimist peaks toetama.
Kõigi vähegi kõhklusi tekitava staatusega ääremaade saatuse hulka tänapäeva maailmas kuulub metropolist saadetavate annetuste ja sihtinvesteeringute vastuvõtmine.
Pihkva kuberner Andrei Turtšak võttis piiriäärse setu kultuuri oma isikliku kaitse alla. Irboska linnamäel algasid suurejoonelised väljakaevamis- ja taastamistööd, et näidata seda slaavi vürstide iidse kindluse paigana.
Vanade Eesti alade heakorrastamine Vene võimude poolt mõjub hingele kosutavalt ja parandab kaudselt meie kontrolljoone äärsete valdade elujärge.
Lõpuks: viisavabadus avaks setudele ukse esivanemate haudadele. Eestlaste armsate hõimuvendade setude hingevalu leevendamine peaks olema Eesti riigi kõige tähtsam ülesanne.
