Ettevõtete tulumaks: kui muljed kohtuvad faktidega

 (7)

Ettevõtete tulumaks: kui muljed kohtuvad faktidega
----

20. jaanuaril ilmus Eesti Päevalehes arvamusartikkel „Ettevõtte tulumaks: müüt ja tegelikkus”, milles Rein Ruusalu kritiseeris meie (Praxis, Tartu ülikool ja AB Glimstedt) hiljuti esitletud raportit ettevõtete tulumaksusüsteemi mõjust investeeringutele ja majandusarengule.

Kuna leiame, et kriitika ei ole õiglane, peame vajalikuks autorite kollektiivi nimel sellele vastata. Kõnealuses artiklis esinevad mõned faktivead, näiteks ei ole IMF ja OECD meie tulumaksusüsteemi otseselt kritiseerinud, vaid on soovitanud selle mõju lähemalt uurida. Samuti viskab Ruusalu õhku väite, kas mitte Reformierakond ei mõjutanud uuringu tulemusi, viidates selle erakonna rahandusministrile. Mõte tellida analüüs sündis juba enne Jürgen Ligi ametisse asumist ja kandis selgelt kõnealuse maksumuudatuse mõju analüüsi eesmärki. Uuringu autoreid ei püütud mõjutada ega mõjutatud ana-lüüsitöö ajal ega järel. Arvestades töö metoodikat (valdavalt kvantitatiivne andmeanalüüs ja majandusmudelid), oleks n-ö soovitud tulemuste saamine välistatud. Valimiseelsest tellimus-tööst rääkimine on seega eksitav ja solvav. Jäi mulje, et osa artiklis esitatud hinnanguid oli ajendatud uuringuteemalistest sõnavõttudest meedias. Kui poliitikud või ettevõtjad kommenteerivad ana-lüüsi oma maailmavaatest lähtuvalt, ei saa neid hinnanguid võrdsustada autorite järeldustega.

Mis oli uuringu eesmärk?

Rõhutame, et kõnealuse uuringu eesmärgiks ei olnud Eesti jaoks efektiivse maksusüsteemi leidmine ega ettevõtete maksusüsteemile hinnangu „hea või halb” andmine. Uuringu teema oli piiritletud oluliselt kitsamalt: mõju ettevõtetele, majanduskasvule ja maksulaekumistele. Eesti ettevõtete tulumaksu-süsteemi efektiivsus või küsimus sellest, milline oleks optimaalne maksusüsteem, vajab täiendavaid heaoluökonoomilisi ana-lüüse ja arutelu. Selle uuringu tegemiseks valitud metoodika järgib kõiki teadustöö põhi-mõtteid. Metoodikat on käsitletud detailselt ja läbipaistvalt ning iga lugeja peaks sama metoodikat kasutades samade tulemusteni jõudma. Uuringu sõltumatuse kohta esitas artikli autor küsimuse, miks finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas kaasati valimisse kõik selle tegevusala ettevõt-ted, erinevalt mõnest muust tegevusalast. Valikut ajendas soov teha üldistusi kogu tegevusvaldkonna ettevõtete kohta. Kuna selles tegevusvaldkonnas on suhteliselt vähem ettevõtteid, ei oleks väiksem valim võimaldanud teha usaldusväärseid järeldusi. Uuringu järelduste tegemisel kaaluti kõigi tegevusalade tulemused läbi nii, et kõik valdkonnad olid esindatud õigetes proportsioonides. Asjaolu, et ühes valdkonnas kaeti valimiga suurem osa ettevõtetest, ei mõjutanud tulemust kuidagi selle valdkonna suunas.

Rein Ruusalu kirjeldab oma artiklis mõnda meetodit, kuidas on võimalik riigist maksuvabalt raha välja viia, tuues näiteid ajakirjanduses kajastatud juhtumitest. Meie uurisime samuti või-malikke kasumi maksuvaba väljaviimise skeeme, kasutades maksu- ja tolliameti ja äriregistri andmeid. Kui Ruusalu selgitas, et nende skeemidega saab teoreetiliselt makse optimeerida, siis meie töö pidi vastama küsimusele, mil määral seda on tehtud. Kontsernisiseste laenude ja osaluste tagasiostu kaudu kasumi maksuvaba väljaviimise kohta on küll ilmekaid näiteid, kuid nende maksuaukude kasutamise kohta tõepäraste üldistuste tegemiseks oleksid analüütikud vajanud juurdepääsu kõigi ettevõtete kõigile pangakontodele ja tehingutele. See valdkond kuulub aga uurimisasutuste kompetentsi. Samuti ei olnud sellise detailsusega maksupettuste analüüs uuringu eesmärk. Rõhutame, et teaduslikus uuringus ei saa üldistusi tehes tugineda pretsedentidele. Ana-lüüsisime skeeme, kus oli või-malik kasutada kvantitatiivseid andmeid, ja tulemused on ka vastavalt sõnastatud: vaadeldud skeemide kaudu kasumid Eestist välja ei lähe.

Käsitletud skeemid olid mitteresidentidele tehtud intressimaksed, maksed teenustasudena, litsentsitasudena või ärikasumina. Samas nõustume, et probleem vajaks edasist käsitlemist, ning soovitame maksu- ja tolliametil Ruusalu poolt nimetatud skeemide uurimisega tegeleda. Ühelgi majanduspoliitilisel otsusel ei ole ainult positiivset ega ainult negatiivset mõju ja analüütikute töö oli tuua esile mõlemad pooled. Seda on ka kõnealuses uuringus tehtud. Kui esialgses meediakajastuses jäid kõlama üksnes positiivsed sõnumid, siis rõhutame, et uuring sisaldas ka kriitikat ja mõtlemiskohti. Neist kirjutas näiteks 19.01 EPL-is Villu Zirnask. Kuna tegemist on tundliku teemaga, on paljudel kujunenud oma arvamus. Meie tuginesime aga arvulistele tulemustele, milleni jõudsime valdkonnas parimaid metoodikaid kasutades.

Teiste kommenteerijate esitatud küsimusi on autorid selgitanud nii Ruusalu artikli kommentaariumis kui ka blogis: mottehommik.praxis.ee

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare